Kalevi Kull
Kalevi Kull (sündinud 12. augustil 1952 Tartus) on eesti bioloog ja semiootik, Tartu Ülikooli biosemiootika professor.
- Ole sa mis tahes parteist mis tahes minister, looduse asjades ei tohi rumal olla. Sest iga otsus nihutab ökosüsteemis midagi. Iga arendus, nihe liikluses, muutus müras või valgustuses või menüüs või materjalis tähendab muutust kellegi elus. Mida suurem ehitis, seda tapvam. Ei passi oma ametisse need, kes ei tea, kelle elu üle nad otsustavad. Küsi neilt, kes elavad sel maal, ja kuidas, kelle elu nad esindavad, kelle eest otsuseid teevad, kelle maad muudavad.
- Kalevi Kull: oma looduse äratundmine. Postimees, 2. märts 2021
- Et antropoloogia ja bioloogia kokku sobiks, tuleb bioloogial endal süveneda sellesse, mismoodi organismid tähendusi omistavad ja kuidas nad on tajuvad ja toimivad, ise otsuseid tegevad ja valivad olendid.
- Liikide säilimine ei tulene sellest, et neil on säilimise püüd. See on üsna eksitav metafoor, sest säilimist taotleda saavad need, kel on teada enda suremise võimalus. Peale inimeste seda vaevalt teistel on.
- Seda, mida me teeme, ei või ajada evolutsiooni kaela. Seletuste lihtsus on haarav, ent tihti petlik. Paraku just lihtsate seletuste poole teadus suures osas püüdlebki.
- "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna Konrad Lorenzi raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018
- Tasakaalulises ökosüsteemis peab kõik, mis kasvab, kõlbama kellelegi süüa, kõik, mis toodetakse, ka tagasi toodeteks saama. Kuna inimesed on ökosüsteemi osad, siis puutuvad kõik me tegevused ja plaanid ökosüsteemi protsessidesse.
- "Ökosüsteemsus". Schola Biotheoretica nr 44. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts, 2018, lk 7−22
- Elu pole ometi suhkur ja lubi ja muud molekulid, millest me kehad koosnevad, vaid suhtestik, taju ja toimimine, mis imepäraselt aina ennast loob, keerukas viis, mis teiseneb ja kordub.
- Eesti võlu on elurikkuses. Meie maastik, kultuur, keel on keerukad. Nende kompositsiooni mõistmiseks on aga abi muusikast. Muusika hoiab meid, selle toel me püsime. Muusikana oleme elus.
- "Organism kui dirigendita orkester — ja eluteaduse süda". Järelsõna Denis Noble'i raamatule "Elu muusika. Bioloogia teispool geene". Tallinn: Varrak, 2016
