Mine sisu juurde

Unustamine

Allikas: Vikitsitaadid

Unustamine on meelest ära minek, varem omatud teadmise kaotamine.

Proosa

[muuda]
  • 19. Sellest, kes unustab talle osaks saanud hea, on juba täna rauk saanud.
    • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • Sama katuse all elas aga üks teine olevus, kes oli nii armas ja õrn, et temast võinuks saada täiuslik modell kunstnikule, kes tahab portreteerida muhameedlastele paradiisis lubatud naishinge, ehkki selle kaunitari pilk kõneles liiga kõrgelt arenenud mõistusest, et keegi võiks arvata, nagu kuuluks ta ilma hingeta olevuste hulka. Kui ta tantsis lagendikul või tipsis mööda mäekülge, võinuks gaselli pidada vaid tema kauniduse haledaks varjuks, sest keegi poleks vahetanud vaatepilti selle iluduse elavast mõistusega ilmestatud näolapist toretseva, ent tuhmi metslooma kuju vastu, kes vastaks ehk ainult mõne epikuurlase maitseelamustele. Ianthe kerge jalaast saatis Aubreyt sageli tolle antiigiotsingutel ja tihti näitas Kashmere'i liblika otsingutele kaasatud tüdruk end enese teadmata oma täies kauniduses, hõljudes noormehe januse pilgu ees. Ja viimane unustas sõnad, mis ta oli hetk tagasi dešifreerinud peaaegu täielikult kustunud kivitahvlilt, kui haldjalik olevus ta mõtted taas ajaloolt eemale juhtis.
  • Tihtipeale näisid tema läheduses heljuva tüdruku juuksekiharad vahetavat päikesekiirte peegeldustes nii kiiresti värvitoone ja pakkuvat nii hõrku silmailu, et kui ajaloohuvilisel meesterahval pühiti kui peoga meelest see objekt, mida ta hetk tagasi oli pidanud ühe Pausaniase lõigu tõlgendamisel ülimalt oluliseks, siis oli see igal juhul täiesti vabandatav.
  • Aubrey oli meeleheitel. Teenrite uudishimu ületas varsti nende valvsuse, nad hiilisid vargsi ükshaaval minema ja jätsid noormehe ainult ühe abitu vana naise valve alla. Ta kasutas hetke, oli üheainsa hüppega toast väljas ja leidis end hetke pärast toas, kuhu peaaegu kõik olid juba kokku kogunenud. Lord Ruthven märkas teda esimesena, astus kiiresti Aubrey juurde, haaras tal jõuliselt käsivarrest ja vedas ta vihast meeletuna toast välja. Kui nad jõudsid trepile, sosistas lord noormehele kõrva: "Ära unusta oma lubadust ja tea, et kui temast ei saa täna minu naist, siis langeb su õde suurde häbisse. Naised on nii moraalitud!" Öelnud need sõnad, lükkas ta noormehe oma teenrite poole, kes olid vana naise hädakisa peale teda juba otsima hakanud.


  • "Nii et orav jääkski puuri?" küsis toimetaja oma juuksesalke raputades.
"Mitte just seda," arvas Indrek, "aga karjapoiss las unustab puuriukse lahti. Seda ometi tsensor lubab."
"Kui ta unustab talvel, siis ehk küll, aga kui kevadel, siis vist mitte," arvas toimetaja ja lisas juurde: "Kuid siis ei jää ju enam mingit sihti. Mitte mingit! Mis mõte on siis veel teie oraval? Mis mõte on üldse oraval, kui ta on pistetud puuri ja ei saa puurist enam muidu välja, kui keegi peab midagi unustama. Unustamine tähendab juhust, kuid juhusel pole põhimõttes ruumi."


  • Naisterahva geniaalne võime unustada on midagi muud kui daami anne suuta mitte mäletada. (lk 10)
  • Kui teaksin kindlalt ette, et mul tuleb jagada surematust teatud inimestega, eelistaksin üksildaselt unustusse vajuda. (lk 21)
    • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR 31/1999


  • Looja on mulle andnud hea mälu. Ja kuigi paljud mälestused on saanud mu hingele piitsaks, ei tahaks ma midagi olla unustanud. See on ju minu elu. Ja mis olen unustanud, seda ma polegi nagu elanud. See oli siis nagu uni, mis ärgates kohe ununes.


  • Kui sul on hea mälu, võid unustada paljusid asju. (lk 10)
  • Kuidas harjutada mälu, et see oskaks unustada. (lk 12)
  • Kes sünnib klassikuks, see ei sure. Ta vaid unustatakse. (lk 34)
  • Inimeste meelespidamisele ei maksa loota. Paraku ka unustamisele mitte. (lk 41)


  • Kui võiksin unustada kõik ja alustada täiesti uuesti, tühjade kätega ja puhta südamega? See ongi, mida loodan siin teha. Olla nagu lind taeva all, nagu peoleo. Või hoopis nagu kägu, kes ei ehita pesa ega hoolitse oma poegade eest...
Kukku! Kukku! ... See vana rõõmus Walesi laul, sellest võiks midagi teha ... Laulda nagu lind ... Mul on tiivad! Ükskõik kas need on mustad või valged — ma lendan! (lk 189)


  • Totalitaarseid liikumisi kui selliseid ja eriti nende juhtide kuulsuse palet iseloomustab kõige selgemalt ehk nende unustamise hämmastav libedus ja nende asendamise hämmastav hõlpsus.


  • Ema ütles mul targalt: "Kui sa kord juba abielus oled, avastad, et parim, mis sa võid teha, on hoolitseda laste eest ning korraldada peoõhtuid. Tee inimestele head, toida neid, räägi nendega, hoia neid soojas. Kõik muu unusta." Ta mõtles selle all armastust, seda, et armastus tuli unustada. Ema püüdis mind aidata vabaneda ängistusest, mida tundsin abielule mõeldes. Mul oli aeg abielluda, tema rääkis mulle sellest, millele tuli mõelda ja mis tuli unustada. (lk 20)


  • Unustamine on sulle enesele kaalutu, aga sinu lähedasi võib see üsna rängalt rõhuda. (lk 65)
  • Pead jõudma küllaldase unustuse astmeni, et tegelda oma mälestustega. (lk 153)
  • Õpi kaotama ja unustama! Vähemalt sama hoolikalt, kui oled õppinud võitma ja meeles pidama. (lk 153)


  • Vimes üritas. See polnud lihtne. Talle meenus uduselt, et ta jõi, et unustada. Selle tegi aga mõttetuks tõsiasi, et ta ei mäletanud enam, mida ta unustada tahtis. Lõppkokkuvõttes jõi ta selleks, et oma joomist unustada.
    • Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 51-52


  • Internet on Orwelli raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse mäluta. Vähemasti kuni Minevikumasina[1] tekkeni. Minevikumasina ja Internetiarhiivi abil näeme interneti minevikku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest unustada. (lk 110)
    • Lawrence Lessig, "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017


  • Kui eeldame, et metafoor on ühte kindlat tüüpi süntaksi pisike mudel, siis peaks ka metafoor töötama eelkõige negatsioonimeetodil, see tähendab tegelema mingi olulise tähendusosa unustamisega. Ja nii see tõenäoliselt ongi. Kui me suvatseme kellegi kohta lendu lasta repliigi munapea!, siis "unustame" selle metafoori abil ära kõik selle isiku tunnusjooned, mis teda munapeast eristavad. Metafoori sisu ei saa seetõttu kunagi lõplikult määratleda, sest metafoor on oma olemuselt sisutühi: temas on kas kõik või mitte midagi. Metafoor ei ole võrdlus, vaid kategoriseerimine. Või pisut pehmemas variandis: metafoor on pigem liigitamine kui võrdlemine. Metafoor kehtestab mingi uue klassifitseerimisaluse, mis lubab meil hetkeks oma mälu ära petta ja unustada kõik eelneva klassi tunnused.
  • Mõneti on kõik kultuuri võtmetekstid seotud unustamisega. Unustamine ja vaigistamine on tähenduse ema, kui mitte koguni vaarema.


  • Saanud tuge poolest pudelitäiest Virgin Trainsi punasest veinist ("Mis hirmus kraam see on?"), muutus Henry ilukõneliseks. "Las ma räägin sulle midagi, kallis. Vanadus on solvang. Vanadus on kõrvakiil. See kahjustab helget mõistust — ehkki ma ise seda ütlen —, kuni sa paistad nii võhiklik ja kõneoskuseta nagu mõni... mõni polütehnikumi abilektor." Henry ignoreeris fakti, et polütehnikumid olid juba ammu ära kaotatud - need jäid ikkagi sõimusõnaks. "Tekib justkui mingi ajuhalvatus. Nagu oleksid sa... oleksid tõugatud kottpimedusse ega suudaks kuradima ust leida, kuigi tead, et see on seal. Pitt, Kristus hoidku! Mulle ei tulnud Pitti nimi meelde. Ma ei mäletanud midagi Lõunamere mullist. See on intellekti lämbumine. Inimese mõistus - inimese helge mõistus, kui tohin nõnda öelda - muutub ebakompetentseks. Impotentseks. Jah, impotentseks." Henry jõllitas pinevalt Marioni, nagu arvaks, et too ei jälgi tema mõttekäiku. "Ta ei suuda esineda. Ta on kohitsetud. Ta..." Ehk oli see mõttearendus juba piisavalt pikale veninud. "Ühesõnaga - sa ei suuda, kuradi päralt, meelde tuletada, mida kavatsesid järgmiseks öelda, kuigi tead väga hästi, mis see oli." (lk 36-37)


  • Cicero pidas ajalookirjutust relvaks unustamise vastu. See sõnastus kivines topos'eks ja oli kuni varase uusajani kesksel kohal historiograafiliste kirjutiste eneseteadvuses. Selles eneseteadvuses jätkas kirjalik ajalookirjutus suulise ajaloopärimuse "kirjutamist": kroonikud kirjutasid üles möödaniku kangelaste ja kuningate teod (res gestae), mida ülistasid lauludes bardid, et päästa neid unustusest ja säilitada lahkunutest austusväärset mälestust. See ajaloo ja mälu sulandumine müüdis on nii suulise ajalookultuuri kui ka varaste riikide ajalookirjutuse tunnus.
    • Aleida Assmann, "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika", tlk Mari Tarvas, 2021, lk 55


  • Tänapäeval on kaks võimalust müütidele läheneda. Üks on historistlik: kust mingi müüt on pärit, mida üks või teine asi tähendas kunagi ammu ja nii edasi. See on väljasuremise tee. Esiteks pole selle absoluutse alguseni kunagi võimalik jõuda, sest meil ei ole selleks vahendeid. Teiseks on niimoodi võimalik ainult rohkem ja rohkem aru saada, et see lugu ei kuulu tegelikult meile ega tähenda meile midagi. Nii on viimaks ainus lahendus see, et unustame selle ära, kuna meil pole seda vaja.

Luule

[muuda]

Külmand on maa - paks lumevaip sind katab,
nii kaugel-kaugel külm sa mulla all!
Kas [unustus mu armastuse matab,
kui lahutab meid aja kerkiv vall?
...
Andesta, noorusarm, kui oled unund —
maailma hoovus kannab kaasa mind,
muud ihad-lootused on loori punund
su ette, aga need ei määri sind!

  • Emily Brontë, "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180


jah õige küll ma unustasin selles viivituses
et olin rivis mille ees scout-master ütles nii:
nüüd tunnistage üles kes teist trepikotta kuses
sel ööl ja kui ei tunnista ei liigu sammugi
    
siis pikkamööda meenus mulle lukkupandud uks
ma öösel seda kangutasin (peldik oli õues)
vist unisena pidasin ma koda peldikuks
kõik meelde tuli surmahirmu äkki tundsin põues


Kurbus lendab linnataewas
nagu särawwalge lind
Rahwas osta unistusi
kuni neil on odaw hind
Rahwas osta unustust kui
unelmad on yle jõu

  • Liisi Ojamaa, "WALG£ LIND", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 45


Mu rinnale rabiseb suhkrut ja kass magab mu üsal
must särav suhkur ja käginal keerleb unede masin
öö tummades sõrmedes väike siniseis sädemeis vasar
lööb mu valede alasil: unustasin unustasin unustasin

  • Triin Soomets, "* Mu rinnale rabiseb suhkrut", rmt: "Valitud omadused", 2016, lk 53


Kattudes kiht-kihilt samblikuga
unustab puu ajapikku
ammu koorde lõigatud pihtimused.
Aga see on selline puu,
mis kord juba keskele seistes
jääb sinna igaveseks.
Hiljem vahetavad kaks armunut pilke,
ja see on alati vaid
must puukoor vastu musta puukoort.

  • Liepa Rūce, "*Märkamatult...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 193

Vanasõnad

[muuda]
  • Head teod unuvad varsti.
  • Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab.
  • Läheb silmist, läheb meelest.
  • Mis möödas, see meelest.
  • Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku.
  • Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles!
  • Unustab hoidja, ei unusta püüdja.
  • Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse.
  • Unustatud asi langeb lausa vette.
  • Unustamine parem kui kättemaksmine.
  • Ära unusta turule minnes silmi koju!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
  • Ma kuulan ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ja ma oskan.
    • Hiina vanasõna

Viited

[muuda]
  1. ↑ Wayback Machine.

Vaata ka

[muuda]
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Unustamine&oldid=124102"