Koer

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Terrier mixed-breed dog.jpg

Koer ehk kodukoer, lõunapoolses keelepruugis peni või pini on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.

  • „Vahi kultuurilise inimese silmaga, prill ees, ja ei näe õieti, kas koer või hunt, aga koer tunneb koera kohe. Olime kord hundijahil, mitte siin, sest siin pole midagi…“
„Jumala eest, mitte midagi,“ kiitis Voitinski kaasa ja matsutas suud, nagu katsudes, kas tõesti ei ole midagi.
„No siis — ajasime, ajasime, ajasime — seal ta ongi, tuleb otse minu pihta. Esiti lõi silmis nagu virvendama, sest ikkagi hunt, mõistate, aga siis surusin püssi palge ja, niipea kui võserikus välgatas — põmm! Pihta! Maas! Jooksen juurde ja kas võite arvata, mis oli?“
Jänes,“ naeris Voitinski.
„Ei, vaid koer, oma koer. Tähendab, ei suutnud koera hundist eraldada, niisugune on kultuurilise inimese silm. Aga mis te arvate, kui koer oleks minu asemel seal seisnud, püss käes, ja kui mina oleksin võserikus roomanud, kas ta oleks tundnud, et see olen mina, mitte hunt. Või oleks ta ka minu maha põmmutanud, nagu mina koera?“
„Jumala eest, ei oleks,“ arvas Voitinski.
„Koer oleks mu kas või versta maa tagant tundnud.“
„Jumala eest, versta maa tagant!“ kinnitas Voitinski.
„Näete siis, milline vahe on kultuurilise inimese ja koera vahel,“ lõpetas Slopašev oma seletuse.
  • Uks on midagi, millest koer pidevalt valel pool seisab.


Välja serval, kus rukis kord õitses
ja kus lumi nüüd lasub kui vatt,
hommikul emakoer sünnitas seitse
valkja karvaga kutsikat.
/---/
Õhtul, kui õrrele läinud kanad,
ladus kutsikad kotti ja viis
kaenlas minema peremees vana.
Rühkis ema ta kannul siis.

Läbi sügava hangede haua
püüdis joosta nii ruttu kui sai,
ja ta pilgu ees värises kaua
lahvavee lõhandik lõpmata lai.
/---/
Just nagu siis, kui leiva pähe
antakse kivi — kesk hangesid
koera silmadest kuldsed tähed
lumme hääletult langesid.


Koer lakkus kutsikaid õrnasti
ja seadis neid kõikepidi...
Ei olnud neid vaja kellelgi -
nad ära uputati.

Ja vana koer, kui ennegi, sõi,
kaitses lukku ja taba
ja haukus just nagu ennegi
ja mängis ja liputas saba.


Vanasõnad[muuda]

  • Arg koer hoiab nahka.
  • Arg koer nahka ei müü.
  • Arg koer, terve nahk.
  • Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab.
  • Julge koer müüb vahel naha.
  • Kass ja koer ei lepi iial kokku.
  • Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu.
  • Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi.
  • Kiida koerale lihasööki!
  • Koerad aga - kolkida.
  • Lobasuul koera suu, jänese süda.
  • Magaja koer ei taba varast.
  • Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda.
  • Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg.
  • Maja ilma meheta kui õu ilma koerata.
  • Näljane koer (täi, kirp) hammustab valusasti.
  • Oma kodu koeradki tunnevad.
  • Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise!
  • Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda.
  • Sõna siit, teine säält, kolmas koera hänna alt.
  • Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka.
  • Teine koer tunneb teist.
  • Vana koer valet ei haugu.
  • Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända.
  • Ära katsu koera karvust, vaid hambust!
  • Ära poo vana koera enne üles, kui noor hakkab haukuma!
  • Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel