Mine sisu juurde

Täi

Allikas: Vikitsitaadid
Linognathus setosus
Elin Danielson-Gambogi "Ema hool" (1891) kujutab täide otsimist lapse peast.

Proosa

[muuda]
  • "Mina tapsin ju ainult täi, Sonja, kasutu, jälgi, kahjuliku täi."
"See tähendab, inimene on täi?"
"Ka mina tean ju, et pole täi," vastas Raskolnikov imelikult talle otsa vaadates.


  • [Ostap Bender:] "Mis te vahite mind sihukeste tigedate silmadega nagu soldat täid? Te vaadake parem iseennast!" (VII ptk, "Titanicu jäljed")


  • "Ei midagi!" ütles Laane. "Näe, mina tean seda," lisas ta uhkustavalt juurde ja tahtis veel midagi öelda, aga teda segas Vutt, kes üsna süütult küsis:
"Aga kuidas on täi ladinakeeli?"
"Mis?!" hüüdis Laane nagu ehmunult vastu ja katkestas jutu.
"Tähendab, seda sa ei tea," ütles Vutt. "Aga seda peaksid sa teadma, sest selle sõna õpetab vana Gorilla oma poegadele kõigis keeltes kõige enne kätte."
"Ära sõima," ütles Laane.
"Kuis ma siis sõiman," vaidles Vutt vastu, "täitand gorilla sa ju oledki. Iseasi, kui ma oleks öelnd spiritist, see on sinu sõimunimi."
"Kuule, ma annan sulle ühe," ähvardas Laane.
"Ära anna, ronivad isegi teistele peale," vastas Vutt, kes peale Laane lahkumist seletas Indrekule: "Pane sa tähele: kui leiad mõne hallivatimehe, siis tea, see on sellelt. Tappa neid ei tohi, sest need on nagu prussakad; niipea kui hakkad tapma või põletama, ronivad hullemini kallale. Tulevad karjas! Aga pane ilusasti õrnalt ja elavalt peremehe juure tagasi, siis enam ei tule, ei roni."
Aga hiljem õppis Indrek omal kehal tundma, et tee, mis tahad, ikka ronivad ja mitte ainult Gorillalt, vaid ka Harakalt, sest ka tema kasvatas neid. Ühel olid ainult suuremad ja tumedamad, teisel väiksemad ja valgemad, midagi linaluu taolist.
"Suurest mustusest," öeldi esimese kohta.
"Suurest vaevast," arvati teisest.


  • Kuid ei olnud nüüdki kaua mahti siin rõõmutseda vaenlase kaotuse üle, sest juba varsti kajas käsklus uueks edasiliikumiseks.
"Kuhu siis nüüd veel?" küsis paks Miljan ebameeldivas üllatuses.
"Põgenevaid lätlasi taga ajama," vastas Käsper.
"Millal siis süüa saab?" käratas Miljan säärase tooniga, et ei saadud aru, kas ta teeb nalja või on vihane. "See ei ole enam kellegi distsipliin, niiviisi mina ei sõdi! Ole siin nagu mõni raudmagu või kaamel, kellele kord üle päeva midagi kokkade armust ette visatakse! Mina tahan vähemalt kolm korda päevas tublisti süüa, muidu ma oma kerega sõdida ei jõua!"
"Ah arvad, et venelaste täid surevad seljas muidu nälga?" lõõpis Tääker.
"Ka seda võib juhtuda, sest ega's täi ole mõni taksikoer, kes paljaid konte võib närida!" ohkas Miljan ja kõik puhkesid naerma. (3. jagu, 2. ptk, lk 218)


  • Mul oli muidki tööülesandeid: pidin Leonardot kliinikus aitama, aitama tal teha ka igapäevast täikontrolli. Nois paigus, kus tähniline tüüfus levis surmatoova nakkushaigusena, osutus seda laadi protseduur hädavajalikuks. Ülesanne ei olnud kuigi meeliköitev: tuli barakid läbi käia, kõik pidid end vööni paljaks koorima ja särgi ette näitama, sest täidel oli kombeks voltide ja õmbluste vahel pesitseda ja sinna muneda. Kõnealust sorti täil on seljal punane laik ning üks pilalugu, mida meie patsiendid väsimatult korrutasid, kinnitas, et kui laiku läbi kohase suurendusklaasi vaadata, pole see miski muu kui tilluke sirbi ja vasara kujutis. Selliseid täisid kutsutakse ka jalaväelasteks, kusjuures kirpe kutsutakse suurtüki- ja sääski lennuväeks, lutikaid langevarjuriteks ning satikaid sapöörideks. Vastav venekeelne sõna on "vši"; seda teatas Marja, kui ta andis mulle teise klade, kuhu pidin märkima täitanute nimed, arvuliselt ära näitama, kui palju neid päevas on avastatud, ja punasega alla joonima, kellel on korduvalt söödikuid avastatud.
    • Primo Levi, "Hingetõmbeaeg". Tõlkinud Mailis Põld. Tallinn: Vagabund, 2004, sari "Luukamber", lk 189–190


  • Veebruaris-märtsis olid taudi küüned juba Marrakešis kinni. Võidumarsil määras taud oma dessandipataljoni sõdureiks riidetäid. Marrakešis ei olnud kunagi nähtud nii palju täisid. Nad ronisid äkki igal pool inimeste peal, bussides ja kinotoolidel. DDT pulber oli alles leiutamata. Kes täidest endas haiguse idu kandis, see selle ka inimestele edasi andis.
Kus oli taudil toredam tuuseldada kui Marrakešis? Kaubanduse ja lõbustuse sõlm, 200 000 elanikuga keskus põhjast ja lõunast kokku tulevatele killavooridele, alati üle külvatud liikuvaist inimestest. Terve rägastik ahtaid tänavaid, kakssada registreeritud ja kaks tuhat registreerimata lõbunaist. (lk 273)


"Kust sai siia, keskele Atlandi merd, see kuue-aeru paat? Ning miks ta on nina taeva keeranud ega hoia pead vastu lainet?"
  • Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubeli-laulupeol". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 29



  • Aga alevis elad ju nagu täi peegli peal. (ptk: 1953. "Maailma loomine")
    • Mihkel Tiks, "Mängumees". Sari: Poiss sai 50. Tallinn: Tänapäev, 2010, lk 11

Luule

[muuda]
  • Kus lõpeb Preeria, on maja seal,
selles majas on tuba ja toal on nurk,
selles nurgas, jah,
just seal on üks kaart
ja kaardi peal … otsige sealt, jah!
Oo, valge täi,
sinna majja käi! (15. ptk)


Loobumuslättest juues
sa heledam ingleist näid.
Kuid kõrbepühaku kuues
virgad on sigima täid.

Vanasõnad

[muuda]