Kirp

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kirp (profiil, lähivaade).
William Blake, "Kirbu vaim", u 1819–20.


Näed seda kirpu? Pane siis tähele,
Kui tühist asja keelad sa mulle-mehele.
Mind ja sind see loomake järgemööda puri.
Ning läbisegi on temas meie mõlema veri.
/---/
Pea! Ära hävita korraga kolme elu
Ning ühekorraga ka meie ilusat abielu!
See kirp on ju sina kui mina kui meie altar ja ase,
Seepärast halasta talle ning eluga minema lase.
Kuigi sa ise ei taha ja isa-ema ei luba,
Ühendab meid see väikene läikiv ja liikuv tuba.


  • [Matemaatikaõpetaja Molotov:] Istuge, kuhu keegi saab. Aga võite ka kordamööda istuda, sest toole niikuinii ei jätku. Võite ka asemele istuda, võite julgesti, kirpe ei ole, külmas nad ei sigi — aristokraatlikud loomad, saadanad. Kus pehme ja soe, sinna poeb. Aga siin pole ei pehme ega soe.


  • Öösel aeleb Toots rahutult voodis ega saa hommikuse valgeni sõba silmile. Kord ehmatab teda inetu viirastus, kord hammustab teda kirp või lutikas. Mõisavalitseja püüab end rahustada, niipalju kui vähegi võib, loeb une meelituseks sajani, annab endale tõotuse teisel päeval apteegist terveni külimitutäie kirburohtu tuua — kõik ei aita. Mingu Teele kas või apteekri sellile või metshundile mehele, mingu tondile, tehku kodukäijaga pulmad ja soetagu lapsi luupainajaga, aga saatku ainult minema see tedretäheline käärikunstnik!
Alles vastu hommikut tuleb sealt kuskilt üks rändav uinak ja puhkab Ülesoo tagakambris jalgu.
  • Oskar Luts, "Suvi", rmt: "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 177


Titt aga tantsis tiipsa-taapsa,
kargas hästi kiipsa-kaapsa.
Jalg aga käis nii kõrgesse,
et astus kirbule kuklasse.
Kirbul pärani jäi suu -
murdunud oli kaelaluu.


Kirp tuli kõrtsist lauluga
ja mööda maanteed keksis,
viis versta vehkis jutiga
ja teise valda eksis.
...
Vist oli naine kohtlane,
et uskus kirbu juttu,
sest tuppalaskmist kahetses
ta juba üsna ruttu

  • Heljo Mänd, "Ajaviide peeruvalgel", kogus "Meelisklusi", 1977


üks saab sooja viinast teine teest
mõni lapsest mõni koerast truust
aga koer on pulstund kirbutuust.
Varju! peitu! pakku! mille eest?


Halb on ase meil siin,
                     nii mühklik ja mõnuta olla,
külje all künkad ja mäed,
                     kirpe kõik kohad on täis.
Lambi ju süüdata võiks
                     ja veidi või peaalust seada -
ometi teesklevad kõik,
                     otsekui oleks neil hea.


Kirp on jaluli voodis,
peksab pead vastu seina:
ei taha, ei taha!


Vanasõnad[muuda]

  • Näljane kirp hammustab valusasti.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus[muuda]

  • John Donne, "Kirp" (kirjutatud 1590ndatel, postuumne esmatrükk 1633)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel