Hommik
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Hommik on päeva algusosa. Hommiku vastandmõiste on õhtu.
Proosa[muuda]
- [Iiah:] "Mida teeb Christopher Robin hommikupoolikuti, küsid sa. Ta õpib. Et Haritud Olevuseks saada. Omendab - nii vist oli see sõna, mida ta tarvitab, aga väga võimalik, et ma selle ka mõne teisega segi ajan -, niisiis, ta omendab teadmisi."
- A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 (lk 174)
- Päike tõuseb hennapunasena pooliti silmapiiri kohale nagu punapäine õunavaras aia kohale, üks jalg sõbra õlal, teine juba kiusatuses.
- Nikolai Baturin, "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 61
Luule[muuda]
- Milleks nüüd veel toita
- hinges unejätteid,
- kui võiks meistki loita
- võimsaid valguslätteid?
- Heiti Talvik, "Hommik"
Kes oskaks maalida päeva algust?
Vanamees öö istub veel kustuva tuleaseme juures
ja segab mõtlikult tähtede luitunud süsi.
Ärkab tuul,
see vägev sepp.
Seob ette põlle,
tõstab merest hõõguva päikeseketta
sinisele taeva-alasile.
Vaadake, kuidas ta hiigelhaamriga lajatas!
Sädemete vilkad poisikesed
hüppavad merre, kuuselatva,
keerlevad kastepiiskade karussellil.
Tore on!
- Helgi Muller, "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16
Vanasõnad[muuda]
- Hommik on õhtust targem.
- Hommikul kiida aset, õhtul ilma!
- Hommikune töö kuld, õhtune muld.
- Loll hommikul, loll õhtul.
- Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud.
- Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega.
- Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929