Haav

Allikas: Vikitsitaadid
Akseli Gallen-Kallela maalil "Ad astra" (1907) kujutatud noorel daamil on peopesades Kristusele ristilöömise käigus tekitatud haavade jäljendid, mida nimetatakse stigmadeks.
Gustave Van de Woestyne, "Kristus näitab oma haavu" (1921)

Haav on naha või limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus, laiemas tähenduses igasuguse tugeva kahjustuse jälg. Haava paranemisel kudedesse jääv alaline jälg on haavaarm.

Piibel[muuda]

  • Aga kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu,
24 silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu,
25 põletus põletuse vastu, haav haava vastu, vorp vorbi vastu.

Proosa[muuda]

  • [Isa D'Artagnanile:] "Mu poeg, mul ei ole sulle muud teele kaasa anda kui viisteist eküüd, hobune ja nõuanded, mis sa praegu kuulsid. Sinu ema lisab sellele veel mustlaseidelt saadud retsepti imepärase salvi valmistamiseks, mis parandab igasuguse haava, mis just südamesse ei ulatu. Püüa igast asjast kasu saada ja ela õnnelikult ning kaua." (1. ptk)
  • [Porthos:] "Ja kas te arvate, et minule ei läinud nikastus midagi maksma? Rääkimata veel Mousquetoni haavast, mille pärast pidin laskma käia kaks korda päevas arstil, kes võttis mult kahekordse hinna ettekäändel, et ogar Mousqueton oli lasknud tulistada endale kuuli niisugusesse kohta, mida tavaliselt ainult apteekritele näidatakse." (lk 293)


  • Mõnel haavatul ripub purukslastud jäse voodi kohal põikpuu küljes; haava alla asetatakse kauss, kuhu mäda tilgub. Kaussi tühjendatakse iga kahe või kolme tunni takka. Teised haavatud lamavad venitussidemetes, jäsemete sirgutõmbamiseks ripuvad rasked kaaluvihid voodi juures. Ma näen soolehaavu, mis alatasa on väljaheitega koos. Arsti kirjutaja näitab mulle röntgeniülesvõtteid täiesti purukspekstud puusaluudest, põlvedest ja õlgadest.
    Lausa arusaamatuks jääb, et nõnda katkirebitud kehade kohal on veel inimnäod, milles elu oma igapäevast kulgu jätkab.



  • [Boruh Šoiss:] Imelik ja tajumatu on sõda. Lähed sinna hirmu ja jubedusega, viimne kui lihas ja verelible karjub lakkamatus kisenduses selle vastu, viimne kui juuksekarvgi protesteerib ägedalt lahingu vastu, kuid kui oled sellest möllust läbi käinud ning saanud oma haava kerre, sõidad rindelt tagasi säärase rahu ja õnnega, nagu kannaksid taskus määratumaid varandusi. Oled kangelane, isamaalane, sul on äkki kodu ja kodumaa!


Luule[muuda]

Koit mul' rinda raius
õhetava haava.


Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav,
varju ei vähimat.
Valutas südames lahtine haav,
leinates lähimat.


Helbeid justkui udusulgi
langeb üksikult ja hulgi.
Talv on nagu sanitar —
maantee pikad porihaavad
marlisidemeisse saavad
ja ka puud üksteise järgi
selga puhtad särgid.
Mõneks tunniks toob vaid rahu
reetlik kahu.

  • Heljo Mänd, "Sõjasügisel", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 30


Ja vaata, kuidas ihu kasvab tagasi
haava kohale,
jõuliselt,
tugevamana
kui tavaline, järele katsumata pind,
mis oli varem.
Sel on nimi, kui see hobustel
tuleb tagasi tumedana ja kõrgemana,
uhke ihu,

nagu igasugune ihu,
on uhke oma haavade üle, kannab neid
nagu lahingujärgseid autasusid,
rinda kinnitatud väikesi võite


Haavad on silmad,
Ka liivatormi ajal maa neid ei sule.

  • Liepa Rūce, "* Linn koltub nagu hambad...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 197

Vanasõnad[muuda]

  • Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb.
  • Parem haava hoida kui oiata.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel