Haavaarm

Paranev haav käel, 13 päeva pärast vigastust

Haavaarm on kudede pindmise vigastuse ehk haava paranemisel kudedesse jääv jälg.

Luule

• Küllap oli sinugi õitsemisi, mis ei õigustunud, ja kirgi, mis kustusid kohe või jäid kiratsema. Armuheitmatud on nende armid.
  • Artur Alliksaar, "Sõnad sinule, surm, suurele vaikusele ja iseendale"

Sidumata haavad. Jah, nii mõne
haavad on ka kätes, jalgades,
õlas, kõhus, kubemes ja peas ---
haavad. Mõrad. Augud. Õmblused.
Palju vigaseid on tervemate seas.
Neil on krambihood ja tõmblused.

• Juhan Viiding, "Seotud kõne" kogus "Elulootus" (1980), lk 27

Asja point on see et arm jääks
eluks ajaks
et kui lased hõõguva ahjuroobiga
põletada seljale jaaniöö märgi,
närides tuimestuseks šašlõkivarrast,
et valukisa ei kostuks üle kogu Värska,
siis asja point
ongi see,
et arm jääks

• Eeva Park, "Jaaniöö"

Proosa

• Haavad armistuvad ja armid kasvavad koos meiega.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 1977 nr 48, lk 16

• Proua Pomfrey sõnul võisid mõtted jätta sügavamaid arme kui miski muu /.../
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja Fööniksi ordu". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2003, lk 834

• Mu esimesed mälestused on sellest ajast, kui mind alles köidikus peeti. Mäletan, et olin põllu ääres ja tahtsin kangesti minna niitjate juurde. Aga ei saanud. Miski hoidis mind kinni. Ja kui ma end hiljemgi olen tundnud vahel nagu köide panduna, et ma ei saa minna sinna, kuhu tahan, ega teha seda, mida soovin, siis...kas pole mind takistatud jooksmast enneaegselt Suure Eluniitja vikati ette?

Mind peeti vist, enne kui mu mõistus hakkas keelust ja käsust jagu saama, üsna sageli köies. Mulle on köietamisest jäänud mõlemate jalgade luupekse kohale armid. Küllap need mädanesid kord ja vanaema arstis neid teelehtedega ja laskis ehk koeralgi lakkuda. Aga võib-olla polnudki asi nii halb. Noorelt saadud haavadest jäävad ikka armid. Ka hinge. (lk 5)

• Alma Teder, "Elu õpilane", 1. osa, 1995

Vanasõnad

• Aeg parandab haavad, aga jätab armid.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929