Artur Alliksaar

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Artur Alliksaar (kuni 17.06.1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu – 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.

 Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
 On ainult hetk, milles viibime praegu.
 Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
 Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

    • Luuletusest "Aeg".
  • Suur on see, mis särab end säästmata.
    • "Improvisatsioone harfil"
  • Alkeemias ei oleks vähimatki halba, kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult.
    • "Olematus võiks ju ka olemata olla"

 Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?
 Kumb oleks õigem, – kas mõttetult leegitseda
  või leegitult mõtiskleda?
 Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume
  meeletult mõõdukaks?

    • "Alternatiive"
Oleme tilisevad 
kuljused mastide vahel, 
hõiskaval narridelaeval, 
laeval, mis kihutab hukku.
    • "Neli etüüdi"
Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, 
ja armutakse pettumuste trotsiks. 
Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba 
hing leiab, ilma et ta üldse otsiks.
    • "Neli etüüdi"

 Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe.
  Enamasti lepime lähimaga.
  Enamasti lepime lühimaga.
  Enamasti lepime tühjimaga.

    • "Olematus võiks ju ka olemata olla"
Pisikirgesid on raskem rahuldada kui suuri.
Pisimured piinavad tülgastava järjekindlusega.
Pisiseigad määravad sündmuse saatuse.
    • "Olematus võiks ju ka olemata olla"

 Etteheited tõukame tagasi.
  Tagamõtted lükkame edasi. (…)
  Hooled hoiame homseks.
  Tusad tulgu teine kord.
  Kannatused kannatagu veel veidi.
  Mured murdku pead, miks me neist nii vähe välja teeme.
 Miski pole parem kiikumisest!

    • "Kiigelaul"

 Kas sinugi laubal on kurvastuse kurrud?
  Arvasin, et murdjasüda ei oska mures olla…
 Küllap oli sinugi õitsemisi, mis ei õigustunud, ja kirgi, mis kustusid kohe või jäid kiratsema. Armuheitmatud on nende armid.

    • "Sõnad sinule, surm, suurele vaikusele ja iseendale"

 Lihtsalt alatu oleks end mitte tunda õnnelikuna,
  kui ollakse suuteline nii palju kannatama.

    • "Morbiidseid maastikke"

  Aknad on piilumiseks.
  Ellu.
  Uksed on lahkumiseks.
  Surma. (…)
 Raba jalust millega tahad, ainult ära väida,
  et elu on minek piki pimedaid, kõledaid
  koridore, kuhugile jõudmata.
  Mul ei ole jõudu seda uskuda…

    • "Morbiidseid maastikke"

 Elame maailmas, mille mõistmiseks on tarvis
  palju enamat kui aru.(…)
 Otsides tõde lammutasime poole laotust ja viskasime laiali virmaliste virnu.

    • "Morbiidseid maastikke"

 Valu on valitute privileeg.
  Kurbus kuulub puhtaimate psüühiliste pingete valdkonda.
  Kannatus on kõrgema kategooria kangelastegu.

    • "Morbiidseid maastikke"

</poem>

Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust. (…)
Kui lapsikud on lootused!
	Mõelda ainult – niiviisi lummata ja lummata!

</poem>

  • On tundeid, mis ei suuda iial surra,
on mälestusi, mida aeg ei murra
ja mille raskus murrab südameid.
  • Suur on see, mis särab end säästmata.
Põlemiseks pole vaja põhjust.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel