Embus

Rogelio de Egusquiza. Tristan ja Isolde. 1912

Embus ehk kallistus ehk sülelus ehk kaisutus on teise inimese või teiste inimeste (mõnel juhul ka looma või asja) täielik või osaline käte vahele haaramine. Sageli kaasneb kallistusega tugevam või nõrgem enese vastu surumine.

Igale asjale on määratud aeg,
ja aeg on igal tegevusel taeva all:
/---/
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda,
aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda

• Koguja raamat, 3. peatükk

Tema vasak käsi on mu pea all
ja tema parem käsi kaisutab mind.

• Ülemlaul, peatükk 2, salm 6

• Igal elusolendil on ürgne igatsus armastava embuse järele.
  • Bingeni Hildegard

• Neid võiks tobedaiks pidada, kes mõtlevad, et mängus on armastus, kui daam on vaid küllalt viisakas, et õnnetule läheneda, teda sõbralikult kohelda ja emmata.
  • Chrétien de Troyes, "Yvain"

• Selleks, et sügav mõtleja tema joovastusest välja tuua ja teda selle halbade tagajärgede eest kaitsta, sobib kõige paremini õigeaegne kallistus õrnalt hellitavalt naisterahvalt.
  • Melchior Adam Weikard, Vene keisrinna Katariina Teise õukonnaarst

• Kirglik embus on nelja käsivarre nurkade summa.
  • Ramón Gómez de la Serna

Kes kõrd om kallistanu okeaani
jääp kuivass egän tõisen sülen

• Nikolai Baturin, "Kajokurelend", Tallinn: Eesti Raamat 1975, lk 25

• Tangos tunnetame teineteist embuse kaudu.
  • Miguel Ángel Zotto

• Me kallistame sugulasi alati, isegi kui me üksteist hullupööra ei armasta.
  • "Meeleheitel koduperenaised"