Mine sisu juurde

Üllatus

Allikas: Vikitsitaadid
Ferdinand von Wright, "Üllatus" (1880)

Proosa[muuda]

  • Mu nahk on kahvatu nagu äsja noaga poolitatud kartul. Pooleks lõigatud kartulil on ka samasugune üllatunud välimus. (lk 13)


  • Esimesed sõnad, mida hingelise valgustuse otsijad Kettamaailma keskpunkti lähedastes salajastes, gongidest kumisevates ja lumeinimestest kummitatud orgudes loevad, leiavad nad raamatust "Wen Igavesti Üllatunu elu".
Esimeseks küsimuseks, mille nad esitavad, on: "Miks ta igavesti üllatunud oli?"
Ja neile vastatakse: "Wen mõtiskles aja loomuse üle ning mõistis, et universum luuakse igal hetkel uuesti. Seepärast, mõistis ta, ei ole minevikku tegelikult olemas, on vaid mälestus minevikust. Pilguta silmi - ja seda maailma, mida sa nüüd näed, ei olnud siis, kui sa silmad sulgesid, veel olemas. Seepärast, ütles ta, on meelte ainus kohane seisund üllatus. Südame ainus kohane seisund on rõõm. Taevast, mida sa praegu näed, ei ole sa kunagi varem näinud. Praegu on täiuslik hetk. Rõõmusta selle üle."