Krista Kaer

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Krista Kaer 2014. aastal

Krista Kaer (sündinud 20. juulil 1951) on eesti tõlkija ja toimetaja, alates 1995. aastast kirjastuse Varrak peatoimetaja.

Ta on eesti keelde tõlkinud Doris Lessingi, Oscar Wilde'i, Terry Pratchetti, J. K. Rowlingi, Ursula Le Guini, Graham Greene'i, Clifford D. Simaki, John Banville'i jt loomingut.


  • Kes hakkaks varsti lugejatele eestikeelseid raamatuid tõlkima? Lihtsustatud kiirvariant Lutsu "Kevadest", Tammsaarest, Tuglasest, Gailiti "Toomas Nipernaadist". Kas need näeksid välja nagu need lühivariandid maailmaklassikast, mida võib leida ka Eesti poodidest ja raamatukogudest? Lihtsustatud "Kolm musketäri" või "Dorian Gray portree"? Kaante vahele pandud kirjeldused, kes kellega käib, kes kuhu läheb ja kes kelle maha lööb? Need ei ole mitte raamatud, vaid laibad, millest on igasugune hing lihtsustamiseks ja lugemise "kiirendamiseks" välja pigistatud.
  • Selleks, et tänapäeva maailmas alles jääda, peab väikerahvas olema haritud, tark ja paindlik, andma endale aru, kust ta tuleb, aga üritama ka selgeks teha, kuhu ta minna kavatseb. Sest kuhugi me ju ometi tõttame, kui meil on kogu aeg nii kiire, kui meil pole aega mõelda, pole aega mõelda ka seda, kuidas me oma mõtteid väljendame, pole aega lugeda, pole aega tunda ega tundeid väljendada.
  • Eesti suurusega riigil on see hirmus häda, et tegelikult ei saa me tõlkida kirjandust üle terve maailma, nagu peaks. Kui vaadata, kui palju tõlgitakse Soomes, Rootsis, mõnes teises Eestist natuke suuremas riigis, siis meie pilt on ikka palju vaesem.
  • Praegu igatahes on lugu nii, et kui mulle saadetakse mõne kuulsa kirjaniku peagi ilmuva uue romaani käsikiri ja pean enne selle saamist kinnitama allkirjaga, et sellest kellelegi ei räägi, surun suure vaevaga maha kiusatuse vastata: "Kui ma ka karjuksin sellest keset Raekoja platsi, ei pööraks keegi Eestis peadki." Kirjandus ei ole Eestis lihtsalt põnev, see ei ületa kuidagi uudisekünnist. Põnev ei ole isegi eesti kirjandus.
  • Maailma mõistmiseks on vaja ilukirjandust. Kui me seda ei tõlgi, on meil raske mõista ka maailma. Seda enam et eesti kirjanike teostes pole laial maailmal kohta: nemad tegelevad mõne erandiga iseenda, oma lähiümbruse või Eesti oleviku või minevikuga. Paratamatult tekib tunne, et hakkame üha enam nukerdama kusagil oma kotisopis, juhtugu mujal mis tahes. Karta on, et praeguses maailmas ei ole see kuigi mõistlik.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel