Rootsi

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


  • Saarlased olivad tublid laevadega purjutama ja oli neil Lääne meri tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi rannad ja mereäärsed linnad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal nimesi auutumaks.
    • Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu".


  • Rahvajutu järele löönud Peeter I ja Karl XII Nõos kepid maa sisse selle ütlusega, et kelle juba kaua kantud kepp hakkab kasvama, see saab Eestimaa peremeheks. Peetri kepp hakanud aja jooksul mädanema, Karl XII kepist aga kasvanud päratu pärn. Teisal kõneldakse, samasugune keppide maa sisse pistmine olevat Paldiskis sündinud.
Sagedamini astub kepi asemele vankri-ais, kuid siin esineb Rootsi kuningas üksi, kes aisa maa sisse pistes ütleb, et kui ais hakkab kasvama, saab Eesti Rootsi omaks. Sama motiiv kordub Narvas, aga veel Sangaste Villemi mõisas, Keeni Prüüsi talu alal, Helme Patkülas ja Viljandi Võidus. Ais vaheldub mõnikord loogaga.


  • Nüüd oli juba kindlasti teada, et kuningad hakkavad pusklema. Seda aga ei teadnud veel keegi, kellele see Vene keiser päkad silma lööb. Taevas nähtud mehe nägu olnud seesugune, et keegi ei teadnud seda arvata kellekski. Targemad mehed arvasid, et küllap sõda tuleb Rootsiga, sest meie maa on vana Rootsimaa ja ega rootslane seda maad ometigi venelasele ei kingi. Küll tuleb aeg, et Rootsi kuningas tuleb ja ütleb:
„Eesti mehed, ma olen jälle siin, aidake nüüd teie kah venelasele teha tuupi!”
Mõned arvasid ka, et mine tea, kas see on Rootsi kuningas, kes hakkab võitlema venelastega. Võib-olla see on Poola, sest Poola kuningas oli ka kord meie maal suur asjamees. Nii­suguste juttude pääle targemad mehed naersid, et kust sa, niisugune rumal, oled välja tulnud, et ei tea sedagi, et Poola­maa on juba ammu venelaste käes. Ja poolakatest pole muud asja midagi, kui ainult vahel oma kodus teevad väikest mässu.
  • Juhan Jaik, "Savi Juhan Türgi sõjas" kogust "Võrumaa jutud"


  • Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, mida keskkond suudaks taluda, ei ole kindlasti Rootsi keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbes viis aastat tagasi ÜRO tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kui rootslaste sissetulek ja tarbimise tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaks maailm elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäeva Kesk- ja Ida-Euroopa maade elatustasemele.


  • Aga Venetsueelas leiad sa ka igas vaestelinnas või viimases indiaani kolkakülas Bolivari kujuga Bolivari-nimelise keskväljaku, seal lähedal on kindlasti kas veidi tagasihoidlikum või päris uhke WC, mis on ööpäev läbi kõigile lahkelt lahti. Kindlasti on kraanivalamu äärelohus roosa lõhnaseep, käsi võid käterätti pühkida või tuulutada. Seda on teinud naftatulud ja Venetsueelas viljeldav omapärane sotsialism, mis ainult pisut sarnaneb Rootsi sotsialismiga, kuigi viimane on vist eeskujuks.
    • Olev Remsu, "Valge ja must (La Puertas, Andides)", Vikerkaar 3/1998, lk 2


  • Eesti suurusega riigil on see hirmus häda, et tegelikult ei saa me tõlkida kirjandust üle terve maailma, nagu peaks. Kui vaadata, kui palju tõlgitakse Soomes, Rootsis, mõnes teises Eestist natuke suuremas riigis, siis meie pilt on ikka palju vaesem.


  • Paljud põgenikest sõitsid juba esimestel aastatel edasi Kanadasse, teised leidsid võimaluse emigreeruda Austraaliasse. Kanada oli aga karmim maa kui Rootsi ega keetnud põgenikele putru ega jaganud toetust. Mõne aja möödudes tuli osa sinna sõitnutest Rootsi tagasi, minu vanemate tutvuskonnast perekond Saul ja professor Riives.
    • Helga Nõu, "Valetaja. Mälestused, tõeotsimised". Tallinn: Eesti Ajalehed AS, 2011, lk 80


  • Kui ma Vilhelm Mobergi väljarändajate-tetraloogia tõlkimisega poole peal olin, tuli reis Ameerikasse, Minnesotasse. Maksin hirmsa raha, et koos rootslastega romaani tegevuspaikadesse kaasa sõita. Laevas kohtasin ühte Pärnu naisterahvast, kes sõitis kuskile Rootsi hotellikoristajaks, sest ta pidi kuidagi oma peret üleval pidama. See oli nagu teema sissejuhatus. Nii vajuvadki majanduspagulaste, kodutute inimeste lained üle maailma.
    • Anu Saluäär, "Vajalik ja möödapääsmatu", intervjuu Hedi Rosmale, Looming nr 12/2012


  • Eelmise sajandi alguses moodustasid Rootsis 150-aastased ja vanemad metsad 44 protsenti kõigist metsadest, praegu on see osakaal vaid seitse protsenti. Soomes on viimaste kümnendite jooksul toimunud nii suur vana metsa häving, et lähiajal arvatakse seal välja surevat umbes tuhat liiki. Mida nende liikide kadu inimesele kaasa toob, ei oska keegi täpselt öelda.


Vanasõnad[muuda]

  • Niipalju on veel rootsi õigust, et maha kukkudes oma loaga võib üles tõusta.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel