Seep

Seep on pesemisvahend, mida valmistati alguses tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast ning mille pesev efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest.

Proosa

Kõige raskemini püütav kala on vanni lipsanud seep.
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 1974/2, lk 34

Juuksur proua Donzert ei nõustunud sellega hoobilt, et tema tütar hakkaks suhtlema Marie Vénini tütrega, ehkki ta tundis sümpaatiat väikese metsa-kadunud-Martine'i vastu juba enne sõda, kui Martine üsna väiksekesena oli kord tulnud juuksuri juurde, et osta endale seepi maikellukeste müügist saadud raha eest. Ja proua Donzert oligi talle kinkinud tükikese kannikeselõhnalist seepi, mida Martine valis nii kaua: oma kolme suu eest, mis ta juuksurile ulatas, poleks ta kuidagi saanud seda osta, kuid viia seep Marie Vénini hurtsikusse — see oli proua Donzert'i arvates ju püha toiming!
- Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 27

Ainult küünlad ja seep olid Saksa päritolu. Neil oli omavahel mingi viirastuslik, küütlev sarnasus. Inglased seda ei teadnud, kuid küünlad ja seep olid tehtud juutide ja mustlaste, haldjate ja kommunistide ning muude Saksa riigi vaenlaste rasvast.
- Kurt Vonnegut, "Tapamaja, korpus viis", 5. peatükk, tlk Valda Raud

Tegelikku tõde ei ole kerge paberile püüda. Ajaloo pesuvannis on tõtt raskem hoida kui seepi, ja veelgi raskem on seda leida...
- Terry Pratchett, "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, Varrak 2001, lk 175

[Rehepapp:] "... Mida sa, lambapea, siis sõid?"

[Sulane Jaan:] "/.../ Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole ma varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme!" /---/

[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas mürk." (lk 4)

Jaan läks sahvrisse. Ta võttis riiulilt seepi ja sõi. Täna ei mõjunud see tema nõiutud kehale mitte mingil moel. Ta sõi ära kogu seebi ning veel paar küünaltki peale. Täna võis ta kõike.

Siis istus ta sinnasamasse sahvri põrandale maha ja jäi mõttesse. Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kõik tema unistused olid täitunud. Mis veel? (lk 200)

Andrus Kivirähk, "Rehepapp", Varrak 2000

Pole tähtis, kas see on hea või viletsamapoolne hotell, odav või kallis. Lähed oma numbrituppa, näed seal ühekordseks kasutamiseks mõeldud seepi, ühekordseid joogitopse ja saad aru, et ka sina ise oled siin ühekordne. Noh, maksimaalselt kahekordne.
- Jevgeni Griškovets, aforisme, tlk Sven Karja

Ljoša jaoks algasid majandusreformid seebiga. Ljoša ema oli kogunud lademetes niinimetatud majapidamisseepi: kõvu teravanurgelisi kamakaid, mis nägid välja nagu rohekaspruunid tellised. Kui paremini lõhnavaid ja väljanägevaid importvariante polnud saada, pesti selle tugevalt leeliselise seebiga riideid, nõusid, keha ja juukseid ning sellest tehti koguni nina loputamiseks lahust, mis pidi nohu ravima. Teismelised ütlesid, et selle abil saab vistrikest lahti. Mõned väitsid, et see võtab soolatüükad ära. Küllap tappis see kõik oma teel - et juuksed pärast majapidamisseebiga pesemist jälle ellu ärkaks, tuli neid äädikaga loputada. Majapidamisseep oli ainus, mida Galina oma talongide eest 1991, aastal sai, seega tekitas ta endale varud. Seebist moodustus nende vannituppa viies sein.
- Masha Gessen, "Tulevik on ajalugu. Kuidas totalitarism Venemaal taas maad võttis", tlk Katrin Kern, Ühinenud Ajakirjad, 2019, lk 122-123

Luule

pinni ja panni
meie lähme vanni
mis me seal teeme
seebivahtu sööme

Paul-Eerik Rummo, "*Pinni ja panni..." Täheke 9/1971, lk 8

Vanasõnad

Saada siga Saksamaale, pese siga seebiga, siga tuleb koju, siga jääb siga.
- Eberhard Gutsleffi grammatikas ära toodud vanasõna (nr 386), hiljem ära trükitud Karl August Hermanni teoses "Eesti kirjanduse ajalugu" (1898)

Välislingid