Valda Raud

Allikas: Vikitsitaadid

Valda Hedvig Raud (aastani 1936 Valda Avotin, aastatel 1936–1941 Valda Aaviste; 29. jaanuar 1920 Tartu – 8. oktoober 2013) oli eesti tõlkija. Tema abikaasa oli Mart Raud ja tütar on tekstiilikunstnik Anu Raud.


Tsitaate[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Valda Raud. "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod". SE&JS, 2020

  • Anu sõitis esmaspäeval maale, võttis koera ja suusad ja läks. Oli teine nagu lõoke mätta peal, hirmus uhke, sest sai filosoofias viie ja kudus endale sinise tutiga mütsi.
    • Kiri Mart Rauale 23. jaanuaril 1965
  • Hiljuti kudusin Anule soojad-soojad kindad, tumehallid ja valged täpid nagu linnusilmad sees, seespoolt on kinnas kõik üleni narmaline. Anu pani soojad kindad kätte ja läks Kadriorgu. Vaatas seal üle Greenbergi näituse, siis läks parki kõndima. Ostis kooreküpsiseid, pudistas peeneks, pani kirju kinda peopesale ja ei olnudki kaua vaja oodata, kui puhta kollase kõhuga tihased ja väikesed puukoristajad nagu õigusemehed kunagi ta peopesale laskusid ja sealt küpsisekübemeid nokkima hakkasid. Kas ei ole ilusad kinnaste ristsed?
    • Kiri Mart Rauale 4. veebruaril 1965
  • Õhtu eel varjutas suur pilv päikese ja tuli rahehoog. Nii meiegi majja. Tühjast tuli tüli. Teravused, etteheited, solvamised. Issand, milline äng, peaaegu pidev, lakkamatu äng! Täna juhtus mulle pihku kiri, mille olin kirjutanud Mardile Jaltasse 1964. aasta mais, just enne Anu sünnipäeva. See algas sõnadega: "Tere, mu Naerukajakas! Tere, mu Igavusepeletaja!" Kus oli tookord mu tunnete kaalukeel, mida ta näitas? Ja ma küsin endalt - kui suur on minu osa süüd? Kindlasti on mul seda omajagu. Aga, issand, milline äng, milline тоска!
    • Päevik, oktoober 1975
  • Aida katus sai möödunud pühapäeval päris valmis ja õliga ülegi võõbatud, nüüd võime saunagi ehitama hakata. Ülemöödunud aastal, kui Olli Terri siin käis, siis ta rääkis, et nad on endale Mähele sauna ehitanud. Mart lausus selle peale, et meil on seesama plaanis, aga esialgu kogume veel mustust...
    • Päevik, 12. oktoober 1975
  • Kui keegi võrukestest ütles, et nüüd nad siis kohtuvad siin elusa kirjanikuga, jutustas Mart oma kohtumisest Maršakiga Jaltas. Maršakil olnud seal üks väike koolipoisist sõber, kellega nad koos kalal käinud. Kord küsinud põnn, et mis ametit onu ka peab. Maršak vastanud, et ta on kirjanik. Pärast seda ta märganud, et poiss temaga enam meelsasti ei suhtle, pigem hoiab eemale. Kuulanud siis Maršak poisi ema juures maad. Ja tõepoolest, poiss oligi emale kurtnud, et muidu kena onu, aga valetab, ütleb enda kirjanikuks. Aga kirjanikud on ju ometi kõik surnud!
    • Päevik, 13. oktoober 1975
  • Hommikust saadik lugesin poognaid. Tuul valjenes tormiks, viltune vihm peksis vesikaarest vastu majaseina. Lõunat keeta ei viitsinud, sõin õunu. Kui õhtul läksin kööki õunu pesema, nägin väljas kummalist valgust. Läänepoolse taeva oli tuul selgeks puhunud, idapoolne oli pilves. Ärevlev tammelatv, kaevuõunapuu ja metsaserv särasid mingis erilises, ebamaises valguses. Ja üle kõige kõrgus idas suur, selge täisvikerkaar.
    • Päevik, 23. september 1983
  • Lõuna paiku läksin Kirjanike Liitu raamatuid ostma. Neid suurt ei olnud, aga siis öeldi, et mindi tooma Juhan Viidingu uut luuletuskogu “Palun ja tänan”. Kui raamat käes (anti ainult 2 eksemplari), läksime Ursulaga klubisse lõunat sööma. Ursulalt kuulsin üht-teist huvitavat seoses juhtkonna nihetega Kirjanike Liidus. Juhani kogu on nii hea, et võtab värisema.
    • Päevik, 11. jaanuar 1984
  • Hommikul läksin õmblejanna juurde Ugala majja. Sain kätte rohelise kostüümi ja roosa pluusi. See on küll nii röögatult pidulik ja õrn, et kõlbab minuealisele ainult perekonnaseisuametisse minekuks.
    • Päevik, 13. oktoober 1984
  • Õhtul maadlesin Fowlesiga, mul on praegu raske koht tõlkida, olin vaikselt väikses toas kui hiireke. Anu mõtiskles all oma raadioteksti teemal. Homme pidi siia tulema Reet Valing raadiost, et lindistada Anu mõtteid vaibafilosoofiast. Kui Anu küsis, et mis see vaibafilosoofia on, siis vastati, et noh - pehme ja soe.
    • Päevik, 6. detsember 1984
  • Mart rääkis korduvalt, kui suur oli tema noorpõlves Marie Heibergi mõju. Heibergi luule mõjus selles saates nii nukralt, isamaaarmastus oli nii võimas ja valuline nagu ikka neil naispoeetidel, kes isiklikust õnnest ilma jäetud. Kuidas inimene, eriti naine, vajab õrnust ja armastust! Kesköökava kuulates ikka veel usud, et elad Eestimaal, muidu on kõik sünge, ümberringi nagu pime Venemaa.
    • Päevik, 19. detsember 1984
  • Uus aasta tuli küünlasära ja värviliste rakettidega. Ilus uusaastaöö. Aga alati on aastavahetuses väike kõhedus sees - mida see uus aasta toob? Rotiaasta hakkab läbi saama, räägitakse, et tuleb pühvliaasta, et pidavat kandma punast riiet ja hõbeehteid. Näärieit, kes käis - Anu muidugi - oligi punaste pükstega ja käevõrude ning kaelakeedega üle kuhjatud. Mulle tõi ta ilusa atlase, mille järele ma juba ammu puudust tundsin.
    • Päevik, 31. detsember 1984
  • Kui lehitsen oma päevikut, näen ehmatusega, et see on nagu Aino Perviku "Kaetud lauad": keetsin seda ja toda, sõime seda ja toda, jälle keetsin ja kraamisin ja jälle sõime ja magasime. Vaimuelu nagu ei olekski. Tegelikult on asi nii, et vaimuelu on mulle endastmõistetav ja meelepärane, toidupool aga pealesunnitud ja omajagu vastumeelnegi, seepärast tundub iga õnnestunud roog saavutusena.
    • Päevik, 28. veebruar 1985
  • Kirjanike Liidu üldkoosolek. Jäi mulje, et kõik kõnelejad käivad nagu kassid ümber palava pudru, keegi ei ütle otse välja, et kurja juureks on Moskva Kirjastuskomitee käsud ja keelud. Möödunud aastal jäi seetõttu kolmandik planeeritud raamatutest ilmumata. Jäi mulje, et sipleme ja sipleme, ei saa edasi ega tagasi, igal pool on ees ametkondlikud barjäärid ja tuimus.
    • Päevik, 1. märts 1985
  • Panin juurvilja keldris korda. Siis tuli õpetaja Tammsalu. Vestlesime tükk aega, peamiselt islami usust. Õpetaja on vahepeal hulganisti tarkust juurde kogunud.
    • Päevik, 19. oktoober 2001

Tema kohta[muuda]

  • Nende arusaamade tasemelt, mis meil tänapäevaks on kujunenud ilukirjanduse eestindamise ideaalmallidest, saaks mõistagi ka Twaini “Valitud jutustustele” üht-teist ette heita. Ent oluline on hoopis muu: tõlkija trots, protest (selgesti tajutav veel praegugi) originaali orjaliku, puise vahendamise vastu, tema soov kirjaniku sõnakasutust, lauseiseärasusi, kujundeid eesti keele enda väljendusvahendite abil edasi anda.
    • Enn Soosaar. Valda Raud 60. Keel ja Kirjandus 1980, nr. 1, lk 59-60.


Tõlkeid[muuda]

  • Aleksandr Ostrovski. Kaasavaratu. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947
  • Theodore Dreiser. Valik novelle. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956
  • Henry Fielding. Tom Jones: ühe leidiku lugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956
  • Doris Lessing. Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, Loomingu Raamatukogu nr 5
  • Mark Twain. Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960
  • Ernest Hemingway. Ja päike tõuseb. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
  • Jerome David Salinger. Kuristik rukkis. Tallinn: Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus, 1961
  • Jerome Kilty. Armas luiskaja. Näidend kirjades: Bernhard Shaw ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963
  • Charles Dickens. Martin Chuzzlewit. 2. kd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 (romaani 1. köite tõlkis E. Kippasto)
  • Harper Lee. Tappa laulurästast. Tallinn: Eesti Raamat, 1964
  • Alan Sillitoe. Ukse võti. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
  • Bill Naughton. Alfie. Tallinn: Eesti Raamat, 1969
  • George Bernard Shaw, valimikus "Näidendid" (Tallinn: Eesti Raamat, 1972, koostanud Valda Raud) "Pygmalion" (lk 279-360), "Südamete murdumise maja" (lk 361-448), "Augustus annab oma panuse" (lk 449-468), "Õunakäru" (lk 469-535), samuti järelsõna "Pilguheit G. B. Shaw' elule ja loomingule" (lk 536-543).
  • Kurt Vonnegut. Tapamaja, korpus viis, ehk, Laste ristisõda: sunnitud tants surmaga. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 2. trükk Tänapäev 2003
  • J. D. Salinger. Kuristik rukkis. Novellid. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad. Franny ja Zooey. Tallinn: Eesti Raamat, 1973
  • Ethel Lilian Voynich. Kiin. Tallinn: Eesti Raamat, 1977
  • Theodore Dreiser. Õde Carrie. Tallinn: Eesti Raamat, 1977
  • Kurt Vonnegut. Tšempionide eine. Tallinn: Eesti Raamat, 1978
  • George Eliot. Veski Flossi jõel. Tallinn: Eesti Raamat, 1983
  • Dashiell Hammett. Kõhn mees. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 (Ilmus Mirabilia sarjas koos jutustusega "Klaasist võti", tlk Ralf Toming)
  • John Fowles. Prantsuse leitnandi tüdruk. Tallinn: Eesti Raamat, 1988
  • Penelope Lively. Kuutiiger. Tallinn: Eesti Raamat, 1991
  • Fay Weldon. Meeste südamed ja elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1994
  • Mervyn Peake. Mister Pye. Tallinn: Eesti Raamat, 1995
  • Keldi nägemus: valik Alexander Carmichaeli Šoti saartelt ja Highlandist kogutud palvetest ja õnnistussoovidest. Tartu: Eesti Kirik, 1999


Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel