Mine sisu juurde

Saun

Allikas: Vikitsitaadid
Saun Esna allikajärve ääres.
Zinaida Serebrjakova, "Saunas" (1913)
Pekka Halonen, "Saunas" (1925)

Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 kraadi) võetakse leili ja pestakse. Saun oli muistsete eestlaste püha paik.

Proosa[muuda]

  • "Härra Paas, ärge nimetage mind härra Voitinski, vaid Ivan Vassiljevitš. Kui inimesed on üheskoos saunas käinud, siis on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad. Saun teeb kõik ühesuguseks. Saun on nagu haud."


  • Saabus Jussike Laupäevamaale. Laupäevamaal käis kiire askeldus. "Tere, Laupäev," ütles Jussike, "kas sa juhataksid, palun, kuidas ma Pühapäevamaale pääsen?"
"Pühapäevamaale on ainult ühe päeva tee," ruttas Laupäev vastama, "aga kui asud mulle appi tube koristama, vaipu kloppima ja saunaahju jaoks puid kandma, saame varemgi valmis ja võime Pühapäevamaale teele asuda."
Nüüd oli Jussike kärme mees. Kõik töö sai kiiresti tehtud. Lõpuks käis Jussike veel saunaski, et oleks kenam pühapäevamaale minna.


  • Ent maa-rahval polnud julmus ikka veel otsa saanud. Hiiglane haaras meid kaenlasse ja vedas kuhugi, kuulsin sõna "pesema". Automaatselt kerkis mu silme ette sooja veega täidetud vann, seebivaht, kahhelkivid, banaani lõhnaga šampoon... Teadsin, et maal midagi niisugust olla ei saa, ning ma ei eksinud. Meid viidi Siplasega otse köetud ahju. Teisiti ei oska ma nimetada toda väikest kambrikest, kuhu oli ehitatud pingike ja mida täitis põrgukuumus. Meil langesid Siplasega maha kõik karvad, ka juuksed. Polnud midagi hingata. Eelnevalt alasti kistud kehadelt koorus nahka. Nutsime ja anusime halastust, kuid maa-inimene haaras kimbu oksi ning asus meid naerdes peksma. Tundsin, kuidas mu käeluu murdus, tugev hoop vihaga pühkis nina Siplase näost. Vägivallast ilmselt hullunud maa-mees röökis rõõmust ja tümitas ka ennast. Meie lebasime oimetuna, oodates surma. Maamees huilgas üha valjemalt, viskas meid siis üle õla, tormas õue ning viskas minu ja mu kaaslase järve! Veel praegugi kumiseb mu kõrvus Siplase hele karje. Jääkülm vesi haaras meid endasse. Siiski - meid ei lastud uppuda. Viibime praegu tohutu koera valve all, ilmselt säilitatakse meid veel uuteks piinamisteks. Koera valve on muidugi mõttetu, me ei suudaks niigi paigast liikuda. Ma tean, oleme ise süüdi, linna-mees ei tohiks iialgi astuda üle sellest piirist, mis lahutab teda põldude ja külade põrgust. Kuid siiski julgen ma paluda, et kui vähegi võimalik, siis saadetaks meile appi päästeekspeditsioon. Püssidega. Ma väga palun!
    • Andrus Kivirähk, "Maa-rahvas? Kes nad õieti on?" kogus "Kalevipoeg", 1997, lk 14



  • Minu kodukandis Kitees oleme me saunalaval vait. Kui keegi tuleb midagi rääkima, siis sa lihtsalt viskad leili, et ta jääks vait. See töötab ka avalikes ujulasaunades. Viimati,

mäletan, hakkas üks seal ajama mingit poliitilist jauru ja siis ma lihtsalt viskasin pool ämbrit vett kerisele, et tüüp jääks vait – ja jäigi.

  • Soomlased on maailma parimad saunalised. Mitte ainult selle pärast, et nad on leiliruumis vait, vaid soomlase saun on nagu Vatikan – riik riigis. See, kuidas vanad saunad on maal ehitatud, kuidas saunast saab järve, kuidas suvel saunas käiakse – see on niisugune kogemus, et kui keegi küsib, mida eestlased valesti teevad, siis ma ütlen lihtsalt: "Minge Soome ja proovige järele!" Kui teile aga meeldib see, kuidas teie siin Eestis oma saunaasju ajate, siis on ka kõik hästi.

Vanasõnad[muuda]

  • Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa.
  • Kuidas saun saadud, nõnda saun mingu.
  • Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna.
  • Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna.
  • Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale.
  • Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast.
  • Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna.
  • Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel