Laupäev

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Laupäev on nädalapäev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.

Proosa[muuda]

  • [Mousqueton selgitab d'Artagnanile Porthose nädalaplaani] "Ja lõpuks laupäev — see on määratud vaimsetele

lõbustustele. Me harime oma vaimu, vaatame monsenjööri maale ja raidkujusid. Kirjutame ja koostame plaane. Ja lõpuks tulistame monsenjööri suurtükkidest."

"Te koostate plaane, paugutate suurtükke? ..."
"Jaa, härra."
"Armas sõber," ütles d’Artagnan, "härra du Vallonil on kõige peenetundelisem ja armastusväärseni iseloom, mida ma tunnen. Kuid mulle näib, et te olete siiski unustanud üht teatavat liiki lõbud."
"Millised, härra?" küsis Mousqueton ärevalt.
"Kehalised lõbud."
Mousqueton punastas.
"Mida te sellega mõtlete, härra?" küsis ta silmi maha lüües.
"Mõtlen selle all lauda, head veini, pudeleid tühjendades veedetud õhtuid."
"Oh, härra, need lõbud ei tule arvesse, neid me naudime iga päev."


  • Saabus Jussike Laupäevamaale. Laupäevamaal käis kiire askeldus. “Tere, Laupäev,” ütles Jussike, “kas sa juhataksid, palun, kuidas ma Pühapäevamaale pääsen?"
”Pühapäevamaale on ainult ühe päeva tee,” ruttas Laupäev vastama, “aga kui asud mulle appi tube koristama, vaipu kloppima ja saunaahju jaoks puid kandma, saame varemgi valmis ja võime Pühapäevamaale teele asuda.”
Nüüd oli Jussike kärme mees. Kõik töö sai kiiresti tehtud. Lõpuks käis Jussike veel saunaski, et oleks kenam pühapäevamaale minna. (lk 19)

Luule[muuda]

Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo,
ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.


Ja argliku häälega
piiksub minu kõige parem mina,
et ma võiksin pigem kokku arvutada,
mitu kontrolltööd ja seminari on tuleval nädalal.
Kuid seda ma tean isegi,
ja ma nühin oma kõige paremat mina
nõnda tugevasti harjaga, et ta karjub
ja lubab edaspidi laupäeviti vait olla.
Sest laupäev on laupäev,
ja inimene on inimene
ja ümberringi on maailm
ja peas on mõtted.

  • Paul-Eerik Rummo, "Laupäev" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 270


Mõtsa marjata magave,
kuuse ei kuule, ei kõnela,
lepp ei laula lauba õhtu.
Meä suigu kivi korvan,
otseti juurika otsen,
kõtuli kännu külle all.
Märsin om minekimõtte,
räti sehen reisirõõva.

  • Eha Lättemäe, "Mõtsa marjata magave" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81


On laupäev, mahlakuu ning Tulikiisu aasta
tuisk tuli Põhjalast, nyyd valgeks võõpab tee
lörts matab mõneks ajaks pika talve saasta
ent Eesti pole enam endine
/---/
Laupäevakust ei piisa, tuleb teha talgud
kus igayks teeb puhtaks iseenda ee
tost inimroojast mis me vahele on valgund
sest Eesti pole enam endine

  • Peep Ilmet, "On aeg" kogust "Tuulatud luuletused". Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 61

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel