Laupäev

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Laupäev on nädalapäev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev. Eestis on laupäev nädala kuues päev. Paljudes maailma maades ja kirikunädalas on laupäev nädala seitsmes ja viimane päev.


Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,
kui nendesse vajutad hõõguva näo,
ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,
et õnne vaid kauguses kukuvad käod.


Ja argliku häälega
piiksub minu kõige parem mina,
et ma võiksin pigem kokku arvutada,
mitu kontrolltööd ja seminari on tuleval nädalal.
Kuid seda ma tean isegi,
ja ma nühin oma kõige paremat mina
nõnda tugevasti harjaga, et ta karjub
ja lubab edaspidi laupäeviti vait olla.
Sest laupäev on laupäev,
ja inimene on inimene
ja ümberringi on maailm
ja peas on mõtted.

  • Paul-Eerik Rummo, "Laupäev" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 270


Mõtsa marjata magave,
kuuse ei kuule, ei kõnela,
lepp ei laula lauba õhtu.
Meä suigu kivi korvan,
otseti juurika otsen,
kõtuli kännu külle all.
Märsin om minekimõtte,
räti sehen reisirõõva.

  • Eha Lättemäe, "Mõtsa marjata magave" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81


On laupäev, mahlakuu ning Tulikiisu aasta
tuisk tuli Põhjalast, nyyd valgeks võõpab tee
lörts matab mõneks ajaks pika talve saasta
ent Eesti pole enam endine
/---/
Laupäevakust ei piisa, tuleb teha talgud
kus igayks teeb puhtaks iseenda ee
tost inimroojast mis me vahele on valgund
sest Eesti pole enam endine

  • Peep Ilmet, "On aeg" kogust "Tuulatud luuletused". Tallinn: Eesti Raamat 1988, lk 61

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel