Lepp

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Noored lepalehed
Laurits Andersen Ring. Lepatüved (1893)

Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast. Eestis kasvab pärismaiselt kaks lepaliiki: hall lepp (Alnus incana) ja sanglepp (Alnus glutinosa).


Proosa[muuda]

  • Soome-ugri rahvaste pärimuses tuleb lepamäha veresümboolika hästi esile. Lepp on hingepuu ja verepuu. Hantide folklooris on kujutlus kolmemõõtmelisest surnuteriigist, kus kõige kõrgemal, seitsme mere taga, kasvab vaid lepp. Saamide usundipildist on teada omapärane lepakoore närimise komme. Sel viisil saadud verekarva nestega määriti karujahiliste näod, nii toimiti ka põdrajahile minekul. Lepakoorevärviga tõmmati ringe, ristimärke ja kujundeid samuti jahilttulnud koertele; šamaanitrummile tehti joonistusi lepamahla või põhjapõdraverega, jne.
    • Mall Hiiemäe, "Lepp - lepakarva puu", (2004). Rmt: "Sõnajalg jaaniööl". Ilmamaa, 2007, lk 266

Luule[muuda]

Pilved sõudvad, kase kohin,
lepad leinaviisides;
lehed puudelt pudenevad,
sügise on metsa sees.

  • Juhan Liiv, "Pilved sõudvad, kase kohin" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 151


Nii hea on mõelda, kuuldes teie kisa,
et kuskil on rohtunud tiik ja kahisev lepp,
et kuskil on mul ema ja isa,
kellele tuhkagi ei loe, et olen värsisepp.


Pikk unustatud metsatee,
kuis armastan su põlist rahu,
kord hirvena sa paged eest,
kord kaotan sind ma lumevahus.
...
Noor, kasvuhimuline lepp
su poole vähehaaval roomab,
su sõbraks varsti jääb vaid nepp
ning päevavalgust kartvad loomad.

  • Heljo Mänd, "Metsatee", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 18


Seisad väljajuuritud lepiku ees.
Su mõõdupuu on murtud su sees.

  • Ellen Niit, "Lepa laul" kogust "Linnuvoolija". Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 20


ent siis kui teen huuled lahti
siis korraga näen oma suud
ja see on nii ülbelt noor
tehtud punasest lepapuust

  • Viivi Luik, "*** Olgu maailma rohud haljad". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 273


Mõtsa marjata magave,
kuuse ei kuule, ei kõnela,
lepp ei laula lauba õhtu.

  • Eha Lättemäe, "Mõtsa marjata magave" kogus "Elulugu". Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel