Mine sisu juurde

Hiir

Allikas: Vikitsitaadid
Joris Hoefnagel, "Kaks hiirt" (1594)
Willem van Aelst, vaikelu hüppava hiirega (1656)
Karl Reichert (1836–1918), "Hiired", s.d.
Baruch Lopes de Leao Laguna, "Ketrav hiir" (1890)


Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Proosa[muuda]

  • Täna jooksis Brunkebergstorgil autode vahel väga rahulikus taktis hiir. Inimeste ükskõiksus teineteise vastu suurlinnades on tõepoolest kummaline. Teine inimene on palju olematum kui tänav või poeaken. Mina näiteks ei mäleta bussitäiest inimestest kedagi, aga mäletan hästi hiirt, kes keset platsi rahulikus taktis sörkis. Näen veel mälus hiire erinevaid liigutusi ja õõtsuvat keskkeha.
Millest see lähedus hiire ja puuga, kuu ja tänavaga, kuid kaugus inimestest. Millest, millest? Püüan selles selgusele jõuda. Hiir ja puu, kuu ja lumi ei kuulu ühegi rahva hulka. Nad ei näe minus võõrast. Nad ei võõrasta mind. Nad ei tõrju mind. Mina ei karda neid. Minus ärkab nende suhtes omane, soe tunne. Ma mäletan hiiri Rutjast, hiiri Tartu suures vanas kinos, hiiri, keda Linda Kruus nii kartis, et nuttis öösel.


  • Aru anne 3 — 7 märts
Sis tulid mehed valge kitlidega ja viisid mind teise aigla otsa ja andsid mule ühe mängu mängida. Se oli nigu võidu jooks valge iirega. Iire nimi oli Algernon. Algernon oli kasti sees ja kastil oli igasugu käänakusi ja kõverusi nigu seinu ja nad antsid mule plijatsi ja paberi kus oli juttisi ja pallju kastisi. Ühel pool oli ALGUS ja teisel pool LÕPP. Nad ütlesid se on laborind ja et Algernon ja mina piame ühesama laborinti läbi käima. Mina ei saand aru, kuda se on ükssama laborind ku Algernonil oli kast ja minul paber aga ma ei üteld midagi. Ja aega kaa ei old jooks akkas kohe pihta.
[---]
Ültse oli mul enese tune alvem pärast seda testi ku pärast teisi sest nad tegid seda 10 korda iga kord uus laborind ja Algernon võitis iga kord. Mina ei teanud et iired on nii targad. Vast selepärast et Algernon on valge iir. Võibollat valged iired on targemad ku teised iired. (lk 311)
  • Aruanne 7 — 19 märts
Midagist ei juhtu. Minuga tehti ulka teste ja jooksin Algernoniga võidu. Mai salli seda iirt. Ta võidab mind alati. (lk 314)
  • Aruanne 8 — 23. märts
Toktor Strauss [---] ütleb et Algernoniga läks ka ulka aega enne ku ta sai 3 kord nii targaks kui ennemalt. Sellepärast Algernon võidab mind iga kord sest temal tehti kaa see operatsjoon. See teeb mul tuju paremaks. Ma vist saaksi selle laborinti kiiremini teha küll ku tavaline iir. (lk 314)
  • 6. aprill. Ma võitsin Algernoni! Ma ei saand arugi et ma võitsin ennegu Burt see kes katseid läbi viib mule ütles. Sis teine kord ma kaotasin sest ma läksin nii ähmi täis et kukkusin tooli pealt maha ennegu läbi sain. Aga pärast ma võitsin teda veel 8 korda. Ma olen vist kindlasti targemaks läind ku ma nisukest tarka iirt võidan nigu Algernon. Aga ma ei tunne küll et ma targem oleks.
Ma tahtsin veel Algernoniga võidu joosta aga Burt ütles et tänaseks aitab. Nad lasid mul teda natuke käes oida. Ta on täitsa tore. Ta on pehme nigu vatitups. Ta pilgutab silmi ja ku ta silmad lahti teeb on tal silmad mustad ja servast roosad.
Ma küsisin kas ma tohin tale midagi süia anda sest mul oli temast kahju et ma teda võitsin ja ma tahtsin tema vasta kena olla ja temaga sõbraks saada. Burt ütles et ei tohi sest Agernon on väga eriline iir tale tehti ka nisukene operatsijoon nagu mulle ja ta on esimene loom kes nii kauaks targaks jääb. Ta rääkis et Algernon on nii tark et ta piab iga päev tegema testi et süia saada. See on nigu ukse lukk ja see muutub iga kord ku Algernon sööma läheb niiet ta piab midagi uut õppima et söögi juure päästa. Mul on temast kahju sest ku ta ära ei õpi sis ta piab nälgima. (lk 317)
  • Aruanne 13
23. mai. See juhtus täna. Algernon hammustas mind. Ma käisin laboris teda vaatamas nagu vahel ikka, ja kui ma ta puurist välja võtsin, hammustas ta mind käest. Panin ta tagasi ja jälgisin teda veidi aega. Ta oli iseäralikult ärevil ja tige.
24. mai. Burt, kes hooldab katseloomi, ütles mulle, et Algernon muutub. Ta on vähem teovalmis; ta keeldub labürinti jooksmast; üldine motivatsioon on nõrgenenud. Ja ta ei taha süüa. Kõik on mures. Mida see küll tähendab?
25. mai. Algernoni toidetakse: nüüd keeldub ta ka lükandlukku avamast. Kõik samastavad mind Algernoniga. Teataval viisil oleme mõlemad esimesed omasugused. Kõik väidavad agaralt, et Algernoni käitumine ei tarvitse veel minu suhtes midagi tähendada. Aga on raske varjata tõika, et ka mõned muud loomad, kellega tehti sama eksperiment, käituvad veidralt. (lk 330)
  • 5. juuni. [---]
Oma märkmeid ja andmeid Algernoni kohta üle vaadates tõden, et kuigi ta on füüsiliselt veel noor, on ta vaimselt regreseerunud. Motoorne aktiivsus on vähenenud, näärmetegevus nõrgenenud, koordinatsioon halveneb järjest kiiremini.
Võib ka täheldada ilmseid märke progresseeruvast amneesiast. (lk 332)
  • 10. juuni. Allakäik kiireneb. Olen muutunud hajameelseks. Algernon suri kahe päeva eest. Lahkamine kinnitas, et mu ennustused olid õiged. Tema aju kaal oli vähenenud ja ajukäärud olid üldiselt lamenenud, ajuvaod laienenud ja süvenenud. [---]
Panin Algernoni laiba juustukarpi ja matsin tagahoovi. Ma nutsin. (lk 333-334)
  • 10. juuli. [---]
Ma viin kord nädalas lilli Algernoni hauale. Missis Flynn arvab et on püsti hull hiire hauale lilli viia aga mina ütlesin talle et Algernon oli eriline hiir. (lk 336)
  • 22. juuli. Missis Flynn kutsus minu juurde ühe võõra arsti. [---] Ma ütlesin et mul oli kord sõber nimega Algernon aga tema oli hiir ja me jooksime temaga võidu. Ta vaatas mulle imelikult otsa nagu mõtleks et ma olen hull. (lk 336-337)
  • P. P. S. Palun ku teil juhust on viige mõni lill taga oovi Algernoni auale … (lk 339)
    • Daniel Keyes, "Lilled Algernonile" ("Flowers for Algernon"), tlk Jaan Kaplinski; rmt: "Lilled Algernonile", sari: Ajast aega, Tallinn: Eesti Raamat, 1976, lk 309–339


  • "Need väikesed vastikud närilised," ütles Jack, võttis peekonitüki mu talla küljest ja seadis lõksu uuesti üles. Hickey oli rääkinud, et see pood on hiiri täis. Ta ütles, et need tunglevad öösiti ümber suhkrukoti; me olime ka sealt jahu ostnud ning selle seest kaks surnud hiirt leidnud. Pärast seda ostsime jahu samal tänaval natuke eemal asuvast protestantide kauplusest. Ema ütles, et protestandid on puhtamad ja ausamad.
    • Edna O'Brien, "Maatüdrukud", tlk Sirje Leol, Tallinn: Eesti Raamat, 2002, lk 24


Talvel elasid maja keldris hiired ja suvel elasid korstnas varesed.
Ülejäänud osa aastast oli maja täis suuri inimesi, lapsi ja vöödilisi kassipoegi.



  • "Noh?" küsis kontrollpunkti ülem. "Kas leidsid midagi?“
Läbiotsija irvitas.
"Esiteks on masin kuld- ja hõberahasid täis," ütles ta. "Täitsa kahtlane värk."
"Rahade kohta meil juhtnöörid puuduvad," ühmas ülem. "Ja teiseks?"
"Teiseks leidsin ma selle siin."
Ta astus paar sammu edasi ja pani lauale Kingpoole mänguhiire.
"Suurepärane," nohises ülem rahulolevalt. "Lõpuks ometi oleme ka ühe roti liiklusvahendist kätte saanud."
"Aga kuulge!" hüüatas Sammalhabe jahmunult. "See pole ju mingi rott, vaid täiesti harilik mänguasi! Vaadake ometi lähemalt — tal on isegi rattad all!"
"Mulle kõlbavad ka ratastega rotid väga hästi," jätkas ülem nohisemist. "Eeskirjades pole kusagil öeldud, et rotil ei tohi rattaid all olla."
Muhv oli jäänud ülemale pikalt otsa vaatama ning ta pilk oli täis sügavat põlgust.
"Milline väiklus!" ütles ta nüüd. "Kui te aga kord juba selline tähenärija olete, siis võtke teatavaks, et see pole üldse mitte rott. See on väike süütu hiireke!"
"Mh," kortsutas ülem kulmu. "Või süütu! Aga äkki on ta üleskeeratav? Kust mina pean teadma?"
"Õige!" kinnitas läbiotsija.
"Oh taevas," püüdis Sammalhabe ennast kõigest väest rahulikuks sundida. "Iga lapski saab aru, et see asjake pole üleskeeratav, vaid hoopis järelveetav. Ja mis tähtsustki sellel lõppude lõpuks on!"
Ülem naeratas võidukalt.
"No näete nüüd! Ise tunnistate ka, et sellel pole mingit tähtsust. Nii et…"
Ta vaikis tähendusrikkalt, võttis mänguhiire kätte ja hakkas seda võrdlema plakatil kujutatud rotiga. Veidi aja pärast langetas ta otsuse:
"Kui see on hiir, nagu te väidate, siis on see igatahes äärmiselt rotipärane hiir. Ja kõik rotipärane, nagu eeskirjades öeldud, tuleb liiklusvahenditest eemaldada."


  • [Hans:] "Mul on täna hea päev olnud. Kuula! Eks parun kutsus hommikul minu ja aidamehe enda juurde ning küsis, et miks aidas nii vähe vilja on. No eks seal ole vähe muidugi, jumal, ma olen ise näinud, kuidas vahel oma kümme kratti korraga ametis on, ime, et päris lagedaks pole tehtud seda vaest aita. Oskar siis seletas härrale, et need on hiired, erilised suured Eestimaa hiired, keda on sel sügisel kole palju ja kes on hirmus näljased. Tulevad põldudelt majadesse ja söövad mis jaksavad. Parun oli pahane ja küsis, et kas siis hiirte vastu mingit rohtu ei leia. Ja vat siis mul turgatas ja ma ütlesin, et miks ei, andku härra mulle ainult natuke raha ja ma ostan talle kassi! Aida-Oskar läks näost valgeks, nii kahju oli tal, et tema selle mõtte peale ei tulnud, muidu on ta ju küll esimene mees varastama ja härrat petma. Aga parunil oli hea meel, andis mulle mitu hõberaha ja käskis kassi veel täna õhtu! aita toimetada. Näh, nüüd viingi ühte. Härra saab rõõmustama!"
"Kust sa selle kassi siis võtsid?" päris rehepapp.
"Eks Nõia-Ella juurest püüdsin! Seal ju hulgub teisi karjakaupa," seletas Hans. "Täna oli tõesti hea päev — peotäis hõbedat mitte millegi eest! Aida-Oskar oli nii vihane, et läks joonelt kõrtsi."


Luule[muuda]

nüüd kasvavad mu õue varjuvõrad
ma olen tusameeles kaua paikne

ei liigu ruudulise laua tagant
ja kuulan tapetisse hiir sööb auke

  • Viiu Härm, "*veel jäävad suule leemendama sõnad...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 15


Vanasõnad[muuda]

  • Ega hiir viljasalve sure.
  • Ega magajale kassile hiir suhu jookse.
  • Kass sööb kaua hoituse, hiir sööb pikalt peetuse.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel