Süütus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Maria Wiik, "Innocentia" (1900)

Proosa[muuda]

  • Ühel järjekordsel ülekuulamisel avastas sama uurija mu toimikut lehitsedes kolm minu Joosep Tootsi vestet, mis kandsid tookordse Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semperi allkirja. Nägin selle leiu puhul uurija näoilmes äkilist suurt muutust. Ta haaras toimiku ja kadus kaheks tunniks, jättes mind ootama. Tagasi tulles ütles ta mulle: "Nüüd tuleb teil kanda ainult pool karistust." Küsisin: "Miks pool karistust, kuna olen süütu inimene ja pean saama vabaks." Ta vastas, et vabaks mind lasta ei saa, siis peaks ta ise istuma minema, kuna ei tohtivat arreteerida ühtegi inimest, enne kui tema süü pole tõestatud. (lk 412)
    • Mari Möldre, "Eesriie avaneb", 2. trükk, Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010.


  • Abielluvad nad või mitte? Ma ei tea veel, tean vaid, et nad olid mingis mõttes ilmsüütud ja heitsid maapinnale vähe varju.
Ei, ma valetasin, nüüd näen ma kõike: noormees ei olnud sugugi nii ilmsüütu, mis sellest, et ka tema oli olnud tavaline maailma ohver. (lk 35)


  • Ei ole mingit kahtlust, mõtles Nanny uduse pilguga ja naeratades: süütus on Lancre’i kuumadel suvedel just see seisund, milles süütus kaotatakse.
    • Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 12