Aasta

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aasta (lühend a; Lõuna-Eesti murretes ajastaig) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese. Laiemas mõttes räägitakse aastast ka seoses mis tahes planeedi tiirlemisega ümber tähe, näiteks Marsi puhul Marsi aastast.

Proosa[muuda]

  • Kogu aasta on kevad ja kogu elu on noorus; kogu aeg miski õitseb. Nii ainult öeldakse, et on sügis; meie aga puhkeme see aeg õitsele teistsuguste õitega, kasvame mulla sees, loome uusi võrseid; ja kogu aeg on midagi teha. Ainult need, kes istuvad, käed rüpes, räägivad, et kõik pöördub halvema poole; see aga, kes õitseb ja kannab vilja, ei tea isegi novembris sügisest midagi, temal on ikka kuldne suvi; ei tea midagi tagasiminekust, vaid puhkemisest. Minu sügisaster ja minu kallis inimene, aasta on nii pikk, et tal peaaegu polegi lõppu.
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 81


  • Aasta on pikk aeg, selle jooksul jõuab ennast alati ära tappa või midagi muud ette võtta.

Vanasõnad[muuda]

  • Aasta ei tunne aastat.
  • Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost.
  • Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks.
  • Aastad pole vennaksed.
  • Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma.
  • Parem aasta oodata kui kaks kahetseda.
  • Päeva lõhud, aasta parandad.
  • Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel