Tarkus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vanakreeka tarkusejumalanna Pallas Athena Rembrandti maalil (ca 1655).

Tarkus on võime mõelda ja toimida teadmiste, kogemuste, terve mõistuse ja mõistmise toel.

  • Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.
Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.
  • Siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
    • Koguja raamat, ptk 2, salm 13
  • Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub.
    • Koguja raamat, ptk 8, salm 1
  • Tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda.
    • Koguja raamat, ptk 9, salm 16


  • "Jänes on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult.
"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."
"Ja mõistust on tal kah."
"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."
Tükk aega vaikisid mõlemad.
"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204)
  • Kes oskab inimestele kenasti ja mõnusalt selgitada asju, mida nood niigi teavad, omandab kõige kiiremini targa inimese kuulsuse.
  • Tarkus ei näi olevat väga laialt levinud tarbekaup; ealeski ei ole selles valdkonnas olnud üleproduktsiooni.
  • Kundera romaane lugedes olen tundnud, et saan targemaks, mida iseenesest pole ka ju nii vähe, aga paraku pole seda siiski piisavalt - targemaks saab igal pool, Kunderal aga jääb puudu sellest põhilisest, poeetilisusest, ta ei kraabi ennast su naha vahele. On öeldud, et muusikal olla Kundera loomingus tähtis roll, aga just seda muusikat tema lauses näiteks kuigivõrd ei kuule ja ilmselt ei saa selles süüdistada ka tõlkijaid.
    • Janar Ala, "Kundera - kas vaese mehe Proust?" Postimees, 21. august 2020, lk 16
  • Inimesi sunnitakse targad olema. Inimene on kohustatud ajama "tarka juttu". Mis on "tark jutt"? "Tark jutt" on see, kui sa räägid seda, mida kõik arvavad, lisad juurde mõne fakti, ütled mõne prantsuskeelse fraasi, täpsustava arvu. Kui hakkad rääkima sisuliselt, mis ei lähe kokku tavaarvamusega, siis öeldakse, et see on nii loll jutt, et tahaks vastu pead anda.
  • [...]teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
  • Kõik see, mis aitab vähendada olendite kannatusi, on üks näide tarkusest. Neid on veel. Ma ütleks ikkagi, et igaühele jõudumööda. Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene? Kirkegaard on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea. Muidugi, mõned on iseenda suurest tarkusest ilmutuse saanud. Ma ei tea, millised on targad, mul pole seda kogemust.

Vanasõnad[muuda]

  • Au ei anta asjata ega tarkust tasuta.
  • Ei ole veel Tartus käinud.
  • Ei ükski sünni targaks.
  • Ettevaatamine on kõige tarkuse ema.
  • Häda koolitab (õpetab) mehe targaks.
  • Igaüks takka tark, ette ei tea keegi.
  • Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks.
  • Ise tarkus, ise kavalus.
  • Kahju teeb targaks.
  • Kel kavalust, sel tarkust.
  • Kel tarkus peas, sel ohjad peos.
  • Kes enne nii tark kui pärast.
  • Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu.
  • Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub.
  • Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised.
  • Lõpul igaüks tark.
  • Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks.
  • Mida pikem juus, seda lühem mõistus.
  • Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad.
  • Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga.
  • Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki.
  • Mõistsid alata, mõista lõpetada.
  • Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos).
  • Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas!
  • Parem tark vaenlane kui loll sõber.
  • Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi.
  • Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
  • Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sõnad.
  • Takka järele Tallinna mees tark.
  • Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega.
  • Targem annab järele.
  • Tarkus läheb takkapoolt sisse.
  • Tarkus on enam kui rikkus.
  • Tarkus on hinge tervis.
  • Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem.
  • Tasa ja targu, madalasti ja märgu.
  • Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad.
  • Tasane käib targu, madal märgu.
  • Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist.
  • Ükski tark pole taevast tulnud.
  • Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929