Varblane

Allikas: Vikitsitaadid
Cornelis de Heem, "Vaikelu paarituvate varblastega" (1657)
Martinus Røerbye, "Vaikelu varblaste, priimulapoti ja kassiga" (1823)
Bruno Liljefors, "Varblased kirsipuus" (1885)
Gunnar Åberg, "Linnukesed oksal" (1891)
Edward John Poynter, "Lesbia ja tema varblane" (1907)
Anders Abrahamsen Kongsrud, "Talvestseen varblastega" (1928)

Varblane (Passer) on lindude perekond varblaslaste (Passeridae) sugukonnast.

Piibel[muuda]

  • Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees.
7 Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!

Proosa[muuda]

  • Inimene ei õpi mitte kunagi mööda katuseid kõndima ega keksima. Varblane oskab seda. Varblane oskab kohe kõike.
    • Vítězslav Nezval, "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele", tlk Leo Metsar, 1983, lk 78



  • Pahinal pageb klaasi tagant mütsak varblasi, kes on seal kogu aeg pealt vaadanud. Jultunult, häbitult, põnevusega. Tuule külvatud salakuulajad, terved piilurite salgad! Vurtsti! õhku ja tulevad uued. Vurtsti! õhku ja uued. Lärmakalt paiskavad nad üle valge talvetaeva oma delikaatse teate.

Luule[muuda]

Pööras näo seina poole

kuid ta ju armastab mind
miks pööras siis minust ära

niisuguse pealiigutusega
võib päriselt ära pöörduda maailmast
kus keksivad varblased

ja noormehed
kirevad lipsud kaelas


Oh mind, eblast eluvarblast,
sirgukest sasissulelist!
Keksind maha ma kevade,
sirtsund maha ma sügise,
tantsind talvegi tõsise.
...
Ikka näppan eluherneid,
korjan, kerjan kesvakesi
kas või kadula kojastki.

  • Muia Veetamm, "*Oh mind, eblast eluvarblast", rmt: "Tunamull'ne" (1992), lk 4


No mis see varblane seal keksib ja siutsub?
Mis ta keksib ja siutsub?
Mis ta tahab öelda?
No ma arvan, et ta kuulutab kõigile:
minu esivanemad olid dinosaurused!

  • Wimberg, "Varblaste ajalugu" kogus "Just praegu" (2021), lk 11


kased on tehasesuitsust piimjad
varblased nood tiivulised põldhiired

joovad seda piima
ega tõuse lumemarjapõõsa alt


Meie seltskonnas kõik alati
karjuvad üksteisest üle,
kargavad pükstest välja, nokivad, lähevad turri.
Me oleme inimkehadesse vangistatud varblased,
meie armastus on äkiline ja häälekas,
täiest kõrist laulame ja nutame,
hällitame lapsi kohevaks klopitud pesades.
Ei ole juhus, et inimene on kõigesööja,
sest seda on ka varblane.
Inimene nopib tarkust tähistaevast.
Lind nokib teri.

  • Liepa Rūce, "* Meie seltskonnas kõik alati...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200

Vanasõnad[muuda]

  • Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde.
  • Parem varblane peos kui kümme katusel.
  • Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.
  • Varblased pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel