Wikipedia-logo-et.png

Karl Ristikivi

Allikas: Vikitsitaadid
Jump to navigation Jump to search
Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris.
Foto: Janno Loide, 15. oktoober 2012

Karl Ristikivi (16. oktoober 1912 – 19. juuli 1977) oli eesti kirjanik.

  • Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida.

Hingede öö[muuda]

Tsitaadid "Eesti Raamatu" 1991. aasta väljaandest.

  • Rõõmsa inimese küünarnukid ei ole valusad, ehk olgu siis ainult leinajale. (lk 9)
  • Kui oled seitse aastat elanud ühel maal põgenikuna, on raske ühel õhtul äkki ette võtta ja välja minna turistina... (lk 10)
  • Kui palju lubadusi jääb täitmata – miks siis mitte täita lubadusi, mida pole kunagi antud? (lk 29)
  • Olin rännanud vaimus nii võõrsile kui ka koju tagasi, ja ei kestnud kaua, kui jõudsin arusaamisele, et seegi oli tühi asi. Kodu oli illusioon ja silmapiir kindel müür, millest kunagi välja ei jõudnud. (lk 30)
  • Ei maksa üldse tähele panna, mis raamatutes seisab. Inimesed, kes neid kirjutavad, otsivad sageli ainult ilusaid ja sügavamõtteliselt kõlavaid sõnu, mis palju midagi ei tähenda. Ma olen ise ka raamatuid kirjutanud. (lk 32)
  • Käin ise ja otsin uusi inimesi, kel oleksid vanad arvamused, ja kohtan enamasti endisi inimesi uute arvamustega. (lk 46)
  • Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi. (lk 49)
  • Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust. (lk 57–58)
  • "Miks ma olen siis siin?"

Oli nii hämar, et ma ei võinud näha, aga ma siiski aimasin ta iroonilist naeratust, mis tõmbas ta silmanurgad tihedatesse kurdudesse. "Ja kus oleks see teine koht, kus te võiksite olla?" "Ma ei tea. Ükskõik kus — mitte siin." "Ükskõik kus — see ongi siin." (lk 61)

  • Kui sageli olen kriipseldanud väljamõeldud nimesid paberilehele, mänginud tähekombinatsioonidega, koostanud akrostikone, ainult selleks, et mõnd nimetut varju niigi palju kinni püüda, endale alluma sundida. (lk 72)
  • Kas see oli lõppude lõpuks nii suur kuritegu minna sisse lahtisest uksest? Aga ma teadsin sama hästi, et mida väiksem eksimus, seda valjem on politsei. Miks peakski politsei olema teistest inimestest erinev selles suhtes! (lk 88)
  • Paistab, et elu polegi midagi muud kui üks pikaldane suremine. Seda märkavad vanemad kõige paremini, nad näevad ju oma lapsi iga päev ja armastavad silmad näevad väga selgesti, kui keegi sureb, kas või üsna natuke. (lk 110)
  • Igaüks, kel midagi on, tahab sellest ise rääkida. Ainult see, kel endal midagi ei ole, kellel pole, millest rääkida, võib teisi kuulata. (lk 113)
  • Niipalju olen jõudnud aastate jooksul õppida, et see alati läheb vastupidi — kui on vaja tervisetunnistust, olen ma puruhaige, kui mitte invaliid, kui aga tunnen ennast haigena ja vajan abi, leitakse, et mul pole midagi viga. (lk 160-161)
  • Kui üks inimene on üksi, on ta juures kerge mingi viga leida, teised pääsevad teda ju igast küljest nägema, tal ei ole ühtegi seina, mille vastu ennast kaitsta vähemalt selja tagant. (lk 176)
  • Koolitunnistus ei tähenda midagi — alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on. (lk 179)


"Imede saar"
  • Mõnikord näeme ainult väikest osa, ja oleme siis valmis kogu tõde uskuma.
"Inimese teekond"
  • Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe.
  • Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.
"Põlev lipp"
  • Tõesti, halb peab olema maailma lugu, kui ühe õige asja nimel teist tuleb jalgatega tallata.
"Rohtaed"
  • Ainult see ja mälestused, mis on olnud ilusat, mida istutame oma aeda nagu lilli ja mida kastame hoolikalt, et oleks meil selle haua kohal, kus puhkab minevik, vähemalt üks õitsev peenar.
"Rooma päevik"
  • Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu enam. Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik, et leida sealt midagi, mis oleks püsiv.
  • On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil — viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.
"Surma ratsanikud"
  • Me näeme ainult seda, mis on olnud, aga mitte seda, mis on tulemas.
  • Paljud inimesed annavad meelsamini teistele andeks kõik kuriteod, kui selle, et keegi on neist parem ja suursugusem.


Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel