Uku Masing

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Uku Masing (u 1926–1930)

Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott, kes oskas umbes 60 keelt. Uku Masing tõlkis vähemalt 20 keelest, sh heebrea, etioopia, süüria, araabia, kopti, pärsia, jaapani, havai, kreeka, ladina, itaalia, prantsuse, saksa, inglise, jidiši ja sanskriti keelest.

  • Iga sõna, mis öeldakse, on endaveenmiseks, iga süsteem on selleks, et rahu leida endale (mitte selleks, et teisi veenda, sest sellest pole midagi kasu) ja üks ei ole parem kui teine.
  • Maailm terves ulatuses on pessimismi põhjustajaks.
    • "Pessimismi põhjustavad nähted" (1930), rmt: "Pessimismi põhjendus", Tartu: Ilmamaa, 1995
  • Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram silmaring, et nad ei pääse mööda teiste olemasolust.
    • "Kiriku osa kultuurimandumisel", Akadeemia 1/1989, lk 144
  • Võiksin päris rahulikult ja kartmata liialdamist ütelda: minu kodu on taevas või kõik teed.
    • "Mälestusi taimedest". Tartu: Ilmamaa 1996, lk 23

Luule[muuda]

...
öö käib kannul mägisuur,
mullal tõttab tuuli,
aga saare peenim juur
silitab mu huuli,
juustest kumab kastehein
kevadele vastu,
sest et enam elu lein
ei mu silmi astu.

Lõikan surma minekuks
kepi pihlapuise,
et siis pageks põrguuks
eest mu meelassuise
...
yle valgest vasest kuu,
põrmupilvist läbi
linnuteile, kus ei suu
tunne naerust häbi.

Tema kohta[muuda]

  • Eaka akadeemiku [Gustav Naani] kõrvutamine Masinguga, keda tema üks andunuimaid õpilasigi on "haigeks geeniuseks" nimetanud*, ehk polegi nii kohatu, kui esmapilgul näib. Oli ju isepäine Uku Masing omal kombel samuti tiigri turjal ratsutaja. (lk 184; * Jaan Kaplinski, "Haige geenius", Maaleht, 05.08.1999)
  • Ühe paksu teose kirjutamiseks on Vetemaa Masingult juba ideelise tõuke saanud. Pean silmas algselt kahejaolisena (1994 ja 1998) ilmunud romaani "Risti rahvas", mis lähtub otseselt Uku Masingu nägemusest, et 1343. aasta jüriöö verised sündmused Padise kloostris ei tähista mingi rahvaülestõusu algust, vaid olid üksnes Saksa ordu teadliku provokatsiooni tagajärg. (lk 184)
    • Arno Oja, "Tiigri ratsastamine", Vikerkaar 7–8/2011, lk 183-187 (Arvustus: Enn Vetemaa, "Gustan Naani hiilgus ja viletsus", Tallinn: Tänapäev, 2011.)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel