Mine sisu juurde

Buddha

Allikas: Vikitsitaadid
Hong Kong Buddha

Buddha ehk Siddhārtha Gautama (563-483 eKr) oli India vaimne õpetaja ja budismi rajaja.

Tema kohta

[muuda]
  • Pole kahtlust, et Lõvisaarel on õrnemast soost lugu pidama hakatud. Isegi peaministri vastutusrikkal kohal tegutseb naine. Mungad tunnistavad küll naise vaimseid võimeid, ent kui ilmalikult nad paljudesse asjadesse ka ei suhtu, kehtivad naisolenditega suhtlemisel nende jaoks siiski veel igivanad traditsioonid. Buddha ei olevat naistest kuigi heal arvamisel olnud, ja kui ta oma jüngrite õhutusel lubaski tekkida mõnel nunnaordul, siis nõudis ta, et vagad õed igale mungale, isegi kui too just äsja oli ordusse astunud, oma lugupidamist avaldaksid. Kuidas võisin ma siis loota, et mu kätt surutakse. (lk 6)
  • Iga kuu täiskuu ajal tulevad ümbruskonna budistid kloostri juurde kokku, et munkade ja preestritega, oma usuõpetajatega, pühi pidada. Kui Siddhartha Gautama rohkem kui kaks ja pool tuhat aastat tagasi ühel täiskuuööl iidse viigipuu all istus, valgustati teda ja temast sai Buddha. Sellest ajast peetakse täiskuuöid kõige, suurema "vaimse ärkamise" ajaks, mil õppevestlused on niisama vajalikud nagu meditatsioon. (lk 25)
  • Miks üldse asetatakse Buddha kuju ette ohvriande, annetatakse sellele, keda ta vahetu järelpõlv austas mitte kui jumalat, prohvetit või religiooni loojat, vaid ainult kui tarka õpetajat, filosoofi ning seega ka kui oma käskijat?
"Neid ei tule pidada ohvriandideks," selgitab reverend Wipulasara. "Niisama vähe on ka Buddha kujutis pühapilt. Buddha kujutised on tehtud inimeste jaoks, kes vajavad näitlikke esemeid, et mitte unustada elavat Buddhat ja ta õpetust endale eeskujuks võtta. Ja piltidele tuuakse kinke, mis oleksid Valgustatut rõõmustanud ta eluajal: lõhnavaid lilli ning riisi ja puuvilja, et ta ei peaks tühja kõhtu kannatama, ja beetlit, et ta saaks suud värskendada. Annetajate fantaasia ei pruugi seejuures suurem olla kui nendel inimestel, kes surnute haudadele lilli asetavad ja nendel mõnikord küünlaid põletavad." (lk 26-27)
  • Buddha oli üks oma aja väljapaistvamaid inimesi. Tema nime kandvatele järgijatele oli ja on ta kõigi aegade austusväärseim isik. Meie ees on Buddha kõned mitmetes köidetes, tõlgituna paljudesse keeltesse. Olgugi et ta prints Siddhartha Gautamana sai põhjaliku hariduse ja et teda tutvustati loomulikult ka kirjakunstiga, ei jätnud ta enesest midagi kirjalikku maha. Buddha poolt öeldu on suurema või väiksema täpsusega edasi andnud ta õpilased. Buddha mõju seisnes tema sõnas, väljaöeldud, elavas sõnas, mida ta oskas kohandada kuulajate mõistmisvõimega. Budistlik kleerus Tseilonil kannab hoolt, et suure õpetaja sõnad ei vananeks. Nii nagu preestrid ettenägelikult ja targalt soodustasid maa vabastamist võõra võimu alt, peavad nad ka oma kohuseks diskuteerida kogukonnaga täiskuuööl mitte ainult usuliste, vaid ka poliitiliste ja sotsiaalsete küsimuste üle ning nõu ja jõuga ühiskonna teenimisele kaasa aidata. (lk 28)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

Välislingid

[muuda]