Budism

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • On lihtne leida valgust, kui kõik läheb hästi. Aga nagu budismis öeldakse, kui pole muda, pole lootoseõit. Ja praegu oleme mudas, terve maailm on mudas, aga me tuleme sellest välja.
    • Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19


  • [Ljudmila Ulitskaja:] Väga tahaks mõista, kuid mitte ükski loogika vastust ei anna. Ja ristiusk ka ei anna. Ja judaism. Ja budism. Leppigem, härrased, et on palju lahenduseta küsimusi. On asju, millega peab õppima elama ja neid taluma, mitte lahendust otsima. (lk 216)
    • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013


  • Eeskirjade arvukusest hoolimata ei õhku budistlikest mungakloostritest midagi karmi ega dogmaatilist. Võib-olla on see tingitud alatisest päikesepaistest, valgetest õhurikastest kongidest ja munkade säravkollastest rüüdest. Ilmselt süvendab seda muljet veel asjaolu, et Tseilonil pole klooster buda usu mungale eluaegne vangla. Ta võib igal ajal mungarüü sarongi või ülikonna vastu vahetada ja perekonna asutada. Ilmalikust elust küllastunud, võib ta isegi kloostrisse tagasi pöörduda, ja kui ta pole tapnud inimest või elevanti, võetakse ta jällegi mungakoguduse liikmeks. Ka noor munk võib kloostrist lahkuda, kui teda piinab igatsus vanemate ja õdede-vendade järele. Selline vabatahtlikkus loob budistlikus kloostris harmoonilise atmosfääri. (lk 24)
  • Iga kuu täiskuu ajal tulevad ümbruskonna budistid kloostri juurde kokku, et munkade ja preestritega, oma usuõpetajatega, pühi pidada. Kui Siddhartha Gautama rohkem kui kaks ja pool tuhat aastat tagasi ühel täiskuuööl iidse viigipuu all istus, valgustati teda ja temast sai Buddha. Sellest ajast peetakse täiskuuöid kõige, suurema "vaimse ärkamise" ajaks, mil õppevestlused on niisama vajalikud nagu meditatsioon. (lk 25)
  • Me tunneme end hästi troopikasaare munkade hulgas kes oskavad oma õpetuse mõtte viia kooskõlla meie aja nõuetega. Mungakogudus pole eluvõõras eliitkiht, kes laseb end toita ja katta ilmalikel budistidel, et ise varatuna ja mitte midagi tegevana pühenduda enesetäiustamisele, mis vabastab nad lõpuks taassünni piinadest ning juhib nirvaanasse. Tseiloni mungakogukond kutsub üles teenima elu, rahu ja kaasinimeste õnne selleks, et nad ei peaks oma eksistentsi piinarikkaks paratamatuseks,
Buddha oli üks oma aja väljapaistvamaid inimesi. Tema nime kandvatele järgijatele oli ja on ta kõigi aegade austusväärseim isik. Meie ees on Buddha kõned mitmetes köidetes, tõlgituna paljudesse keeltesse. Olgugi et ta prints Siddhartha Gautamana sai põhjaliku hariduse ja et teda tutvustati loomulikult ka kirjakunstiga, ei jätnud ta enesest midagi kirjalikku maha. Buddha poolt öeldu on suurema või väiksema täpsusega edasi andnud ta õpilased. Buddha mõju seisnes tema sõnas, väljaöeldud, elavas sõnas, mida ta oskas kohandada kuulajate mõistmisvõimega. Budistlik kleerus Tseilonil kannab hoolt, et suure õpetaja sõnad ei vananeks. Nii nagu preestrid ettenägelikult ja targalt soodustasid maa vabastamist võõra võimu alt, peavad nad ka oma kohuseks diskuteerida kogukonnaga täiskuuööl mitte ainult usuliste, vaid ka poliitiliste ja sotsiaalsete küsimuste üle ning nõu ja jõuga ühiskonna teenimisele kaasa aidata. (lk 28)
  • [Kuningas Ašoka poja misjonist Sri Lankal:] Budism on algselt filosoofia ilma jumalata, ja sellisena võib ta ka vaimustust äratada, kuid maal, kus elanikud on aastatuhandeid jumalate ja deemonite ees põrmus põlvitanud, pole tal kauaks külgetõmbejõudu. Seda mõistab ka Mahinda. Ta läkitab isa juurde saatkonna, kes pöördub Tseilonile tagasi, kaasas tõeline Buddha rangluu, mille jumalad on säilitanud. Reliikviate kummardamine sai alguse pärast Valgustatu surma. Nüüd on ka Tseilonil Buddha õpetuse järgijail oma palveobjekt. Teine saatkond toob Indiast kaasa suure võrsiku sellest pühast viigipuust, mille all Siddhartha Šakjamuni valgustust sai, ja ühel täiskuuööl maikuus "Buddhaks" muutus. Koos saatkonnaga tulid Tseilonile ka buda usu nunnad, kes edukalt ordule liikmeid värbasid. Munkade ja nunnade arv suureneb lakkamatult, mõnedel aastatel on juurdekasv mitu tuhat. Budism on Lõvisaarel määramatuks ajaks kodupaiga leidnud. (lk 48-49)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel