Brian Melvin

Brian Melvin (sündinud 1. novembril 1958 San Franciscos California osariigis USAs) on USA-Eesti džässtrummar.

Intervjuud

Mulle meeldib Eesti iseloom, sest ma olen üsna privaatne inimene ja sel riigil on minu jaoks mingisugune sisemine rahu, kuigi ollakse palju üle elanud. Suures plaanis on see suur farm mõne linnakesega. Siin on nii palju ilusat maapiirkonda ning loodust, loodust ma armastan. Ma usun, et on väga-väga palju eestlasi, kes oskavad ka ise seda hinnata, kui kaunis nende kodumaa on. See kõneles minuga, see tundus mitmel tasandil lihtsalt nii loogiline, et jään siia. Aga ma arvan, et riike ei saa kuidagi üldistada - inimesed on inimesed ja iseloomud on iseloomud.
Džässist oli lihtne sõltuvusse jääda, kui kasvasid üles San Franciscos ja said lavalt näha ja kuulata kõike, mida hing ihkas.
Ma arvan, et kui su eesmärk on saada kuulsaks, siis oled allakäiguteel. Mina ei teinud seda kunagi kuulsuse pärast, tegin seda armastusest muusika vastu. Tegin seda, kuna nägin, kuidas Charlie Watts ja The Stones lõbutsesid muusikat tehes. See on midagi, mida endale iga päev meenutan, seda lõbu ning mängulisust ei tohi kaotada. Selle teekonna jooksul elad üle igasuguseid perioode ja mõni neist on raske, sest konkurents on tegelikult tihe ja seda igal alal.
Selleks, et iseendaga leppida ja välispidisest mitte hoolida, läheb aega. Samal ajal pead aga hoolima - selline veider elluastumise õppetund. Kuna muusikute tase on väga kõrge, jõuab onupojapoliitikaga vaid teatud piirini. Ühel päeval see teene-teene-vastu-võimaluste pagas sulgub ja siis sõltub kõik vaid sinu oskustest.
Olen sündinud kõikide pühakute päeval. See on mu DNAs kogu aeg olemas olnud. Päev enne minu sünnipäeva on halloween. Olen sündinud maagilisel ajal, novembri algus on väga spirituaalne väike ajaraam olenemata sellest, mis usku sa oled.
Spirituaalsus on mulle oluline, ma teen iga päev taiji'd, mediteerin iga päev. Taiji on see, mis on mind elus ja trummimängus ilmselt kõige enam juhendanud. Tegelen sellega iga päev ja pole oluline, kas väljas sajab vihma, lund või on päikeseline.
Taoismis pole ei algust ega lõppu ja see meeldib mulle väga. Räägitagu eelmistest või tulevatest eludest, mina usun, et kõik on üks jätkuv teekond. Kui peaksin pärast surma maale tagasi tulema, siis suurepärane, las ma mängin veel trumme.
On lihtne leida valgust, kui kõik läheb hästi. Aga nagu budismis öeldakse, kui pole muda, pole lootoseõit. Ja praegu oleme mudas, terve maailm on mudas, aga me tuleme sellest välja.
[Koroonakriisist:] Maailm on praegu pesumasinas.
Tuleb elada päev korraga ega tohi tulemusest liiga tugevalt kinni hoida. See on see, mis inimestel pea segi ajab - klammerdumine. Ja kui neilt midagi ära võetakse, see võib olla ükskõik mis, siis on neil raske ja tuntakse, et elu on ebaõiglane. See on midagi, mille kallal ma töötan ja soovitaksin kõigil seda teha.
Arvan, et oleme maailmas selleks, et jagada ja õppida. Ma arvan, ma pole kindel. Jagamine on kui ravim.
Väikese riigi kohta on Eesti väga musikaalne.
Tegelikult on head muusikat kõikjal maailmas, pane lihtsalt silmad kinni ja kuula.
- Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19