Filosoofia
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
|
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
Raphaeli maal "Ateena kool" (1509–1511) kujutab Platoni Akadeemiat Ateenas.
Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.
- Ka filosoofial on oma õied. Need on mõtted, mille kohta sugugi mitte alati ei tea, kas neid peaks pidama ilusaks või naljakaks.
- Novalis. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 7
- Kui te endale ühele poole riputate Locke’i pea ja vajute sinnapoole looka, teisele poole aga riputate Kanti pea, seisate te jälle püsti - kuigi üsna ebakindlalt. Nii trimmib mõni hing kogu aeg oma elulaevukest. Oh narrid, heitke need kahepäised taagad parda taha, siis jõuate hõlpsamini edasi ega kaldu kõrvale.
- Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 361
- Eesti filosoofia - see võiks olla midagi ussisõnade grammatika sarnast. See on inimese veendumus, et eksisteerivad alternatiivsed lingvistilised maailmad. Ja need eksisteerivad unustatud "grammatilise" koodina meie emakeele sees.
- Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 17
- 6.53 Filosoofia õige meetod oleks tegelikult selline: mitte midagi öelda, välja arvatud seda, mida saab, seega loodusteaduslikke lauseid - seega midagi, millel pole mingit pistmist filosoofiaga -, ja siis alati, kui keegi teine soovib öelda midagi metafüüsilist, näidata talle, et ta pole oma lausetes teatud märkidele osutust andnud. See meetod ei rahuldaks teda - tal poleks tunnet, et me õpetasime talle filosoofiat - aga see oleks ainus rangelt õige meetod.
