Novalis

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Novalis. Franz Gareisi portreemaal (~1799)

Novalis, sünninimega Georg Philipp Friedrich von Hardenberg (2. mai 1772 – 25. märts 1801) oli saksa vararomantiline luuletaja. Eesti keeles on temalt ilmunud valimik "Aforisme ja fragmente" Krista Räni tõlkes ning katkend pikemast esseest "Ristiusk ehk Euroopa" (1799) Toomas Rosina tõlkes Akadeemias nr 10/1997.

  • Tõeline kiri on oma olemuselt poeetiline.
  • Miski ei ole vaimule kättesaadavam kui lõpmatus.
  • Maailm on vaimu universaaltroop, selle sümboolne kujutis.
  • Kogu meie elu on jumalateenistus.
  • Valgus on universumi ühtsuse sõiduk; kas ei ole tõeline ettenägelikkus vaimses sfääris sedasama?
  • Ainult kunstnik suudab ära arvata elu mõtte.
  • Mina = mittemina: kogu teaduse ja kunsti ülim tees.
  • Kas kehad ja figuurid peaksid olema substantiivid - jõud verbid - ning loodusõpetus dešifreerimiskunst?
  • Keel on filosoofia jaoks sama, mis ta on muusikale ja maalikunstile, mitte kujutamise õige meedium.
  • On kummaline, et iharuse, religiooni ja julmuse assotsiatsioon ei ole juba ammugi juhtinud inimeste tähelepanu nende sisemisele sugulusele ning nende ühisele suunitlusele.
  • Tõeliselt usklikule inimesele ei ole miski patt.
  • Kes tahab Jumalat otsida, leiab ta igalt poolt.
  • Intuitiivne kujutamine põhineb süstemaatilisel mõtlemisel ja vaatlemisel.
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel