Õppimine

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Louise Mercier, "Tüdruk koduseid ülesandeid tegemas" (1892)

Õppimine on uute teadmiste, hoiakute, oskuste ja vilumuste omandamine.


Proosa[muuda]

  • 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, filosoofia puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
    • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • Niipea kui me peame õppima midagi suurt, põgeneme kohe oma kaasasündinud armetusse ja oleme siiski alati midagi õppinud.
  • Õpitakse tundma ainult seda, mida armastatakse, ning mida sügavamad ja täielikumad peavad teadmised olema, seda tugevam ja elavam peab olema armastus ja kirg.



  • Aga me panime liiga vara tähele, et see parem tulevik, mida mõtlesid kodus meie isad ja emad, ei lange koguni mitte rüppe neile, kes on hästi õppinud, vaid otse vastupidi; paremat tulevikku maitsevad need, kes pole midagi õppinud või kes on õppimises näinud moodi, lõbusat ajaviidet, viisakat setskondlikku toimingut. Saavad need, kel on südant võtmiseks, aga õige õppimine nõrgendab võtmise-südant, seda arvasime mõistvat otse loomusunniliselt kõigest sellest, mis sündis meie ümber. Õige õppimine kasvatab südametunnistust, aga meie kasvasime ajal, kus kõik katsusid elada, nagu oleks see mõiste keeleline eksitus, mis tuleb võimalikult ruttu parandada. Õppimisega pidi meis ärkama hing ja vaim, aga kõik elasid, nagu oleks hing rumal muinasjutt lastele ja nagu ärkaks vaim ainult alkoholiuimas. Oli õpetajaid, kes ütlesid, et õppima peab sellepärast, et meis tekiks vastutustunne iseenda, omaste, sugulaste, tuttavate, kogu eesti rahva ja kodumaa ees, sest vastutustundest sõltuvat meie kõigi tulevik, aga meie ei uskunud seda või me unustasime selle, kui nägime, et just vastutustundetud lõikavad vilja, mille pärast meid kooli oli saadetud. Milleks pidime siis nii väga oma peaaju pingutama? Kas selleks, et samuti pankrotti minna, nagu läksid kõik need, kes olid enne meid midagi õppinud?


  • [David:] "Mis me oleme vaevaga õppinud, saab viimaks meie endi südametunnistuseks."


  • Tund oli väga õpetlik. Õpilased jagunesid loomaliikide järgi eri rühmadesse, ja niiviisi rühmades õppisid nad kogu aeg uusi ja uusi asju. Huvitav oli see, et igaüks õppis seda, mida ta varem ei osanud teha. Cocó pidi näiteks koos varssadega ronimist harjutama, sest joosta ja hüpata oskas ta isegi. Oravad läksid ujumisbasseini, ujumistreener õpetas neid väikeste päästevööde abil ujuma, hirved tõstsid pommi, karud aga kaevasid maa-alust käiku. Üks siil proovis lõõtsutades ikka ja uuesti ronimist, küll ta oli rõõmus, kui sai kas või poole meetri kõrgusele ja õpetaja Kilpkonn teda kiitis.
Vaheajal ütles Cocó Valentinile, et aasta lõpul oskavad kõik kõike, muidugi seda, mida on võimalik ära õppida, lennata suudavad ikkagi ainult linnud, sest selleks on vaja tiibu, ehkki kolm aastat tagasi olevat siin olnud üks selline õpilane, keegi väga andekas rästik, kes õppis kooli lõpetamise ajaks isegi uisutama, ehkki tal polnud jalgugi all. Kõike seda on vaja selleks, et nad ei satuks kunagi ebameeldivasse olukorda.


  • Need, kes tahavad õppida, õpivad.
Need, kes ei taha õppida, juhivad ettevõtteid.
Need, kes pole võimelised ei õppima ega juhtima, suretavad välja nii hariduse kui ettevõtluse.
  • Ellardi seadus raamatus Arthur Bloch. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 143


  • Karl muigas. "Gerri siis ei õppinud kogu sellest loost midagi?"
"Niipalju kui mina tean, on temast saanud narkomaan. Täiesti tõsiselt. Ma lugesin mõni aeg tagasi ajalehest, et ta tabati poevarguselt. Rumal poiss. Aga ma tean, et tal endal on pohhui. Noortel on üldse tänapäeval kõigest pohhui. Või mis?"
"Jah, siin tuleb ikka lõpuks välja see tõsiasi, et noored on hukka läinud," naeris Karl laginal.
Mina ei naernud. Kuigi ma olin temaga nõus. Ma ei naernud, sest see kõik ei meeldinud mulle. Samas ma teadsin ka, et sinna ei saanud mitte midagi parata. Mitte keegi ei saanud midagi teha. Sest kui üks inimene võtaks maailma parandamise käsile, ei tuleks sellele tööle iial lõppu.


  • "SINA KÕLVATU LURJUS!" möirgas proua Vares täiest kõrist. Ta pea oli hakanud ühele poole tõmblema ja sinised veresooned meelekohtadel paistsid selgelt mitme meetri kaugusele.
"Ma tean, kuidas sa seda tegid! Sina lollpea arvad, et ma ei tea seda! Sa arvad, et võid mind haneks tõmmata, igavene kraaga selline! SA OLED SPIKRI PÄHE PEITNUD! Sa oled salakavalalt kõigi riikide pealinnad endale PÄHE AJANUD ja arvad, et võid mind sellega ninapidi vedada!"


  • Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
    • Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud Elle Vaht, Tallinn, 2017, lk 315




  • Nüüdisaegses kogukondade arendamise teoorias peetakse transformatiivset õppimist üheks võimsamaks tööriistaks muutuste esilekutsumisel. Õppimine ise ja koos tegemise kaudu toob taipamise, mis soodustab vajalike vanadest mustritest loobumist ja uue harjumuse loomist. Selleks on aga vaja toetavat füüsilist ja sotsiaalset keskkonda. Raamatukogu saab siin olla niisugune koht ja aidata kogukonnal koos õppida, olla neutraalne ruumilooja ja koostöö võimaldaja.

Luule[muuda]

Tasakesi akna avan,
välja tulla ma ei saa.
Mul on kindel töödekava,
palju tuleb õppida.

Toomingates õied valged,
tasa raputab neid tuul.
Päiksest pruunid venna palged
imekaunil kevadkuul.

Tööderütmis minu kevad,
päikses õpingute lõõm.
Ilma kevadiseks teevad
tööd ja nende siiras rõõm.

  • Ilmi Kolla, "Minu kevad", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 20

Allikata[muuda]

  • Õppida, õppida, õppida!

Vanasõnad[muuda]

  • Inimene õpib niikaua kui elab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel