Mine sisu juurde

Esteetika

Allikas: Vikitsitaadid
"Mis on teoses teoksil? Van Goghi maal on selle avamine, mis see abinõu, see paar talunaisesaapaid tões(ti) on. See olev astub siia oma olemise varjamatusse välja." Martin Heidegger, "Kunstiteose algupära", tlk Ülo Matjus, 2002, lk 32. Vincent van Gogh, "Paar saapaid" (1886)

Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb kunstide ja ilu küsimustega.


Proosa[muuda]

  • Esteetika ülesanne seisneb selles, et ta tahab kunsti, kunstiloomingu ja kunstimaitsmise eluala täies ulatuses me arusaamisele lähemale tuua. Ta ei pea kunstnikule eeskirju tegema, ka mitte alamaksvaid kunstiideaale looma ega kunstiarmastaja võhiku maitset ja otsustust juhtima, vaid peab kõigi kunsti ja kunstilise loomingu ja maitse tõsiasjade suhtes etendama empiirilise uurimuse osa, mis seda iselaadilist eluala ühtlastest vaatekohtadest kujutab ja seletab.
  • Sarnane on siis kõige loomulikum kunsti käik: esteeti­line otsustus järgneb kunstile ja kunstiloomingule. Selle­pärast saamegi esteetikas tingimata etteotsa kunstivaatluse. Tema peab moodustama kogu esteetika lähtekoha ja tsent­rumi, ja esteetiliselt väärtuslik on see, mille leiame kunsti jõutavaks ja tõstvaks; kuid kunstil on nii objek­tiivne kui subjektiivnegi külg, sest ta moodustub ühelt­poolt kunstiloomingust ja teiseltpoolt kunstteoste maailmast; sellepärast nõuabki esteetika mõlema, psühholoogilise kui ka objektiivselt kunstiteadusliku meetodi ühendamist, ja mõõ­duandva vaatepunkti selle kohta, millal ja missuguses mõttes tuleb kumbagi meetodit tarvitada ja kuidas nad peavad ühes töötama, annavad meile ainuüksi kunstiloomingu motiivid, sest nemad on seks faktiliseks aluspõhjaks, millest võrsunud kogu me elu kunstiline külg ühes esteetilise otsustuse ja esteetilise meeldimusega.


  • Varjunime tarvituselevõtu motiivideks võivad olla ka tõelise perekonnanime labane tähendus või halb kõla, nime liigne tavalisus või ka võõrapärasus. Nimi Fr. Mihkelson tundus ta kandjale kirjanikunimeks liiga igapäevane ja oli lisaks võõrapärane. Eriti iluprintsiipi rõhutades leiutas kirjanik hea varjunime Tuglas. Esteetiline kaalutlus kirjanikunime valikul näibki olevat üks sagedasemaid. Nimi, mis kõlbab teadusmehele, ei kõlba luuletajale. (lk 152)
    • August Palm, "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156


  • "Meie majade ümber kasvatatakse rohkem kassinaerist, sa ju nägid, kooli ümbrus on meil kassinaerist täis: need on tugevad ja kasvavad hästi pikaks. Tõsi, teinekord kõlbab ta koguni näitlikuks õppevahendiks," muigas Tonja kavalalt. "Küsisime ükskord viiendas klassis Vassõll Karpovitšilt, mis on esteetika, ja ta tegi meile selle kassinaeri abil selgeks. "Vaadake loojangu eel, kui kassinaeris õitseb, millised värvid saab ta päikesekiirtes, kuidas kumavad ta kroonlehed ja kui kaunis ta siis on..." See ongi kõik, mis mulle esteetikast meelde on jäänud".


Luule[muuda]

Koolis teada ma sain,
mida taipas kord vannis Archimedes!
Ma tean!
Aga kumb kaunim on, kas ma tean,
Zaporožets või Mercedes?
Ei tea!

  • Priit Aimla, "Tean, ei tea", muusika P. Yellowstone, M. Tinsley, tuntud Rock Hoteli lauluna


Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel