Viga

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Eksitus)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Draama[muuda]

Et märkamata jääks tema enese vead,
ta teistes vigu näeb. Et välisilme vahel
petvalt sarnane on nii voorusel kui pahel,
siis laimuporiga need teisi määrivad,
kes ise halvad on ja laitust väärivad.

  • Molière, "Tartuffe". Dorine, esimese vaatuse esimene stseen.

Proosa[muuda]

  • Teistele ette kirjutada reegleid, kuidas õnnelik olla, on mulle alati väga absurdsena tundunud, nende täitmist nõuda aga väga türanlik. Ma tean, et seda viga tehakse väga palju, kuid viga on ta sellegipoolest. Ja kui säärane teguviis on absurdne muudes asjades, siis on ta seda eriti abieluküsimuses, kus õnn rajaneb täielikult abikaasade vastastikusel armastusel.


  • Kõneviga häbenetakse rohkem kui mõtlemisviga, mäluviga rohkem kui järeldamisviga.


  • Väike-Vene, Liivimaa ja Soome provintse valitsetakse neile kinnitatud privileegide abil ning nende kõigi äkitine kaotamine oleks üsna näotu; samas nende pidamine välismaaks ning nende kohtlemine välismaana on enam kui viga – seda võib nimetada lausa lolluseks. Need provintsid, nagu ka Smolensk, tuleb lihtsaimate abinõude najal viia selleni, et nad venestuksid ning lõpetaksid metsa poole vahtimise nagu hundid. Seda saab alustada üsna lihtsalt, kui neis provintsides valida mõistlikud inimesed ette otsa...
    • Katariina II, omakäeline pöördumine vürst Pjotr Andrejevitš Vjazemski poole viimase kindral-prokuröri ametisse asumisel veebruaris 1764


  • Simeoni. Sihukest jumalavallatust sa oskad, kuid kas sa tulimane ka lugeda oskad?
Lauri. See on alles küsimus: kas papp lugeda oskab? "Mina loen ja laulan veata ega iial keskel peata; nii pikk laulujoru kui lauda vihmatoru."
  • Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1955, lk 181


  • Kogu kaasaegne maailm on jagunenud konservatiivideks ja progressiivideks. Progressiivide ettevõtmiseks on minna vigade tegemisel edasi. Konservatiivide ettevõtmiseks on hoida meid tagasi vigu parandamast.


  • Mis laadi ka mehe armastused poleks, ikka eksitakse tema suhete arvus, sest kord tehakse sõprusi armusuheteks pidades viga liitmistehtes, kord aga arvatakse, nagu välistaks üks tõestatud armusuhe teise, mis on jälle teist tüüpi viga. Kaks inimest võivad öelda: "X-i armuke, ja-jah, ma tunnen seda naist", mainides kumbki erinevat nime, ilma sealjuures eksimata. Naine, keda me armastame, on harva piisav kõigi meie vajaduste jaoks, ja me petame teda naisega, keda ei armasta.
    • Marcel Proust, "Taasleitud aeg", tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 23


  • [Doktor Bormentali päevikusissekanne:] Hilisõhtul panime diagnoosi. Filipp Filippovitš kui tõeline teadlane tunnistas oma viga - ajuripatsi väljavahetamine ei too kaasa noorendamist, vaid täieliku inimesestumise (kolm korda alla kriipsutatud).


  • [Padre Blazon:] Pühak saavutab võidu patu üle. Jah, aga suurem osa meist sellega hakkama ei saa, ja kuna me pühakut armastame, ja tahame, et ta rohkem meie moodi oleks, omistame talle vigu. Muidugi mitte alati seksuaalseid. Aquino Thomas oli tohutu paks, Pühal Hieronymusel oli kole äkiline meel. See lohutab pakse mehi ja turtsakaid mehi. Inimsugu ei kannata veatust... ta lämbuks selle kätte. Ta nõuab, et isegi pühak peab varju heitma.


  • Kui üks inimene on üksi, on ta juures kerge mingi viga leida, teised pääsevad teda ju igast küljest nägema, tal ei ole ühtegi seina, mille vastu ennast kaitsta vähemalt selja tagant.


  • [Spender:] Nad teadsid, kuidas elada koos loodusega ja kuidas sellega hakkama saada. Nad ei püüdnud kõigest väest olla läbini inimesed ja mitte loomad. See on viga, mille tegime meie, kui Darwin esile kerkis. Me embasime teda ja Huxley'd ja Freudi naerunäol. Ja siis me avastasime, et Darwin ja meie religioonid ei sobi kokku. Või me vähemalt mõtlesime, et ei sobi. Me olime lollid. Me proovisime paigast nihutada Darwinit ja Huxley'd ja Freudi. Nad ei tahtnud hästi nihkuda. Siis, nagu idioodid, püüdsime religiooni uppi lüüa. See õnnestus meil päris hästi. Me kaotasime usu ja käisime ringi, juureldes selle kallal, milleks on elu vajalik.
    • Ray Bradbury, "Marsi kroonikad", peatükk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav". Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 73


  • "Sa ei õpi ikka kohe üldse oma vigadest, eks ole, Riddle?"
"S a j u l g e d..."
"Julgen ikka," kostis Harry. "Ma tean asju, mida sina ei tea, Tom Riddle. Ma tean palju tähtsaid asju, mida sina ei tea. Kas tahad mõnda neist kuulda, enne kui sa järjekordse suure vea teed?"
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja surma vägised". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2007, lk 624


  • Tõepoolest, võib näha, kui sageli lõpevad sümpoosionid hingelise segaduse ja mõttelise tühjusega - sest puudub vein. Harva esineb konverentse, kus veinipudelid avataks kohe hommikul. Kuid see on viga! Sellistel sümpoosionidel kõrgemate sünteesideni ei jõuta.


  • Kahte lõpmatust avastada pole võimalik, see oleks loogiline viga. Ja sel loogikal on absoluutne kehtivus. On kaks selgelt eristuvat konkreetset lõpmatust, näiteks mina ja sina, lugeja, ehkki tundub, et lõpmatusi saab olemas olla ainult üks. Aga näe, on juba kaks - ja siit hakkabki peale humanitaarne mõtlemine: kahe lõpmatuse mõistest.
    • Jaan Undusk, "Asju, mida ma arvan". Rmt: "Eesti kirjanike ilmavaatest". (Eesti mõttelugu 118). Tartu: Ilmamaa, 2016, lk 11


  • Naiste puhul võimendub iga viga, mis sa teed. Iga viga paistab silma palju rohkem, sest naisi on vähe, sa oled luubi all. Mehi on nii palju, et kui keegi teeb vea, siis keegi ei tea, kes ütles, see oli üks neist tüüpidest, aga kes?
    • Aet Süvari, "Teletäht Aet Süvari: elan kriitikat kohutavalt raskelt üle". Õhtuleht, 11. august 2018



  • Arvesta sellega, et ühiskonnas on vigu. Ja nuta, kui avastad, et seal on palju rohkem vigu, kui sa arvasid. (lk 2203)
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


  • Üldiselt ei ole need enamasti algajad, kes apteegis vigu teevad. Algajad on kartlikud ja küsivad alati nõu. Kõige raskemaid eksitusest tekkinud mürgistusi põhjustavad usaldusväärsed pikaaegse kogemusega apteekrid. Neil on oma töö nii hästi käpas, et teevad seda täiesti mehaaniliselt, ilma et peaksid sellele mõtlema, ja siis ükskord jõuab kätte hetk, mil — võibolla süvenenud mõnda isiklikku muresse — äkki vääratavad. (lk 278-279)



  • Ema küsis:
"Te ei armasta mind enam?"
Mees vastas:
"Ma pole sind kunagi armastanud. Sa nõidusid mu ära oma näo, silmade, suu ja kehaga. Sul oli mingi vägi minu üle. Aga Tobiast ma armastan. Ta kuulub mulle. Ma hakkan tema eest ise hoolitsema. Aga sina pead ära minema. Minu ja sinu vahel on kõik läbi. Ma armastan oma naist ja lapsi. Isegi seda, kes on sinust sündinud, teda armastan ma ka. Aga sind ei suuda ma enam taluda. Sa oled kõigest nooruseeksimus, kõige suurem viga, mis ma elus olen teinud." (lk 19)


  • "Ja mõtle, kui palju kasu sellest on nendele tüdrukutele, kes kunagi samasugusesse olukorda satuvad. Ma tõesti arvan, et nad õpiksid siit midagi."
Selle peale polnud ma tulnudki. Ma arvan, et ma pole lihtsalt kogu seda värki siiani sellise pilguga vaadanud. Kas keegi tõepoolest võiks mingisugustki kasu saada, kui ma räägiksin neile, milline üks faking elu põhimõtteliselt olla võib? Ja kui neile lõpuks kohale jõuaks, et see polegi tegelikult mingi kirjanikuonkli fantaasia, vaid puhas tõde. Jah, kui see kuidagi nende armetutesse koludesse jõuaks... äkki siis mõni neist tõepoolest õpiks midagi? Või ehk siiski mitte? Võib-olla on see lihtsalt igav jutt ja keegi isegi ei ostaks seda. Raamatud on ju tänapäeval nii tohutult kallid. Ma tean, et mina ei ostaks kunagi sellist raamatut. Ja kes kurat küll põhimõtteliselt üldse viitsiks teiste vigadest õppida? Nii ei ole ju eriti huvitav elada. Ikka ise tuleb kõik asjad ilusti-kenasti persse keerata. Minu vanaisa ütles alati nii ja tema oli üks paganama tark mees. (lk 4-5)


  • Eks minagi olen pärit ajastust, mis nõudis perfektsust, sest kuidas muidu nendest konkurssidest ja võistlustest läbi tulla. Tehnilised võimalused on koolkondadele ka oma pitseri vajutanud, a la et vigu ei tohi teha. Vanu salvestusi kuulates kohtab vigu küll, aga ikkagi seal tuleb miski muu esile. Üldiselt on ju sedasi: perfektsus ei tohiks olla eesmärk omaette ja soovitav on, kui tuleb niimoodi välja, aga sõnum ei tohi kaduma minna, see on kuskil mujal ja milleski muus. Vigu teha on ikka lubatud, see on loomulik ja inimlik. Harjutamise mõte on lõppude lõpuks ju ka ikkagi loominguline, kunstiline kavatsus. Kahtlemata harjutamisega paralleelselt kinnistub mingisugune tehnika, mis omakorda jälle tõstab tõenäosust, et kõik tuleb perfektselt välja, aga veel kord: see ei ole eesmärk.
    • Kalle Randalu, intervjuu: Janar Ala, "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18

Luule[muuda]

Ta alla sadamasse läks
ja hakkas tüürimeheks laeval
mida peksis elutorm.
Sealt saadab kirju nõudmiseni
kuni koju jõudmiseni
varjunime all Amor
On vigu täis ta kirjaread
kuid hea, et temagi veel teab
et sisu tähtsam on kui vorm

  • "Igavesti heitlike tunnete tango", sõnad Kristiina Ehin, Katrin Laidre, Kairi Leivo, Sofia Joons, viis Sofia Joons, ansambel Naised Köögis


"Armas sõber Pimbo-Pambo,
saatsin sulle palmiviina.
mõtle, mis mul toonud piina:
viina tõi sull' ilus Odu –
tüdrukut ei tule kodu?
Kas sa viina kätte saanud?"

"Saanud, joonud, armas Kambo!
Ole terve – ah, vaat seda,
eksitus, näe, ütlen sulle –
mõtlesin, et kõik on mulle:
viina mina ära jõin,
tüdruku siis peale sõin.

Tervitusi saadan sulle."

Vanasõnad[muuda]

  • Ei viga ämmal, minial mitu viga.
  • Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas.
  • Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita!
  • Kuus viga, seitsmes surm.
  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
  • Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal.
  • Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel