Mürgistus

Proosa

• Üldiselt ei ole need enamasti algajad, kes apteegis vigu teevad. Algajad on kartlikud ja küsivad alati nõu. Kõige raskemaid eksitusest tekkinud mürgistusi põhjustavad usaldusväärsed pikaaegse kogemusega apteekrid. Neil on oma töö nii hästi käpas, et teevad seda täiesti mehaaniliselt, ilma et peaksid sellele mõtlema, ja siis ükskord jõuab kätte hetk, mil — võibolla süvenenud mõnda isiklikku muresse — äkki vääratavad. (lk 278-279)
  • Agatha Christie, "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996

• Ehkki teada tõsiasi on see, et van Gogh oma kõrva ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal pühapäeval mitmel jumalateenistusel, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi petrooleumi ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest veidrustest (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema haigusest, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja vaikude tekitatud mürgistusest, mis võis tema silmi sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber halosid. Patrick Trevor-Roperi järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi depressiooni võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, süüfilis, magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati epilepsia raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja glaukoom (mõnedel autoportreedel on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)." (lk 305)
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005

• Mammi oli küll kirglik puskariajaja, aga jõi end esimest korda purju kuuekümne viieselt. Seda koos Kirsi-prouaga, kes oli palju vilunum ja sõitis peatäiest hoolimata veel rattaga kojugi. Tõele au andes kukkus ta paar korda kraavi, aga sai sealt omal jõul välja ja jätkas koduteed.

Mammil hakkas aga nii paha, et jäin ta juurde öövalvesse. Sel saatuslikul ööl hoidsin korduvalt ta juukseid, kui mürgistus oksendama sundis. Ta lubas sel korral mulle, et ei joo enam kunagi. (lk 196)

• Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020