Veidrus

Proosa

• Harva jääb see kauaks selgitamata, mis on väga kummaline. Selgitamata jääb see, mis enam kummaline ei tundu või mis pole kunagi kummaline tundunud.
• Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 28

• Ehkki teada tõsiasi on see, et van Gogh oma kõrva ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal pühapäeval mitmel jumalateenistusel, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi petrooleumi ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest veidrustest (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema haigusest, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja vaikude tekitatud mürgistusest, mis võis tema silmi sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber halosid. Patrick Trevor-Roperi järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi depressiooni võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, süüfilis, magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati epilepsia raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja glaukoom (mõnedel autoportreedel on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)."
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 305

• Katkematu maagilise pommirünnaku all kannatav Al Khali torn ja selle ümbrus oli juba triivimas teisele poole seda reaalsushorisonti, kus aeg, ruum ja mateeria oma eri olemuse kaotavad ning teiste riideid kandma hakkavad. Seda oli täiesti võimatu kirjeldada.

See nägi välja umbes nii.

See nägi välja nagu klaverihelid varsti pärast seda, kui need on kaevu visatud. See maitses kollane ja oli katsudes nagu neerumuster. See lõhnas nagu täielik kuuvarjutus. Tornile lähemal läks see aga tõeliselt veidraks.

• Terry Pratchett, "Ürgsorts", tlk Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, 2001, lk 208

• Mu kõrval istuv inglane tunneb end vabalt ja uurib:

"Kas ma võin palun su villid korda teha?"

Uurin, kas tegemist on arsti või veidrikuga, kuid selgub, et ta pole kumbki.

"Ma ei saa nii hirmsaid jalgu enam kauem vaadata," avaldab tema.

Mul on need villid juba nii kaua olnud, et hakkan ära harjuma. Aga kui inimesele valmistab rõõmu võõraste villide eest hoolitsemine, siis ma ei saa tema rõõmu ära võtta.

Poiss laenab kamba pealt kokku nõela, desinfitseerimisvahendi ja joodi ning asub protseduuri kallale otse laua ääres. Inimesed on ikka veidrad. Aga hea, kui nad on julged. (lk 229)

• Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020