Avastus

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

1614. aastal sai Tisquantumist üks esimesi praegu teadaolevaid ameeriklasi, kes avastas Euroopa.

Avastus on, kui näed midagi, mida selle koha peal kunagi varem pole olnud.

• 3. Kuipalju avastusi poleks tehtudki enesearmastuse maal, sinna jääb veel küllalt tundmatuid maakohti.
  • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938

• Rõõm selle üle, et avastatud on midagi uut, tähendab enam kui 6000 aasta vanust eksitust.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 17

• Kui me oleme leiutiste ja avastuste ajaloost üldse midagi õppinud, siis seda, et pikas perspektiivis - ja sageli ka lühikeses - paistavad kõige uljamad ennustused naeruväärselt konservatiivsed.
  • Arthur C. Clarke, "The Exploration of Space" (1951), lk 111

• Teatavas mõttes oli onu selline mees, kes avastas terve rea kõige mitmekesisemaid keemilisi vormeleid ja valemeid. Kõik need reeglid olid avastatud juba teiste poolt enne teda, kuid onu ei teadnud sellest tuhkagi, ja seetõttu ei saa tema teenetest lihtsalt mööda minna. (lk 27)
• Ja tõesti sai onu nii mõndagi kätte. Nii näiteks tegi ta kindlaks eksperimentaalsel teel, mis kulges väga vapustavalt, et vee kallamine väävelhappesse on viimane lollus. (lk 27)
  • Zdeněk Jirotka, "Saturnin", tlk Leo Metsar, 1961

Allikata

• Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad maad, siis pole merd olemas.
  • Francis Bacon

Kirjandus

• Jean Ollivier, "Viikingite avastusretk", tlk Silvia Kadari, Tallinn: Eesti Raamat, 1978
• Karel Sklenář, "Kuldse ajastu avastajad", tlk Leo Metsar, Tallinn: Valgus, 1985