Külaskäik

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Max Kurzweil, "Armas külaskäik" (1894)

Külaskäik on kellegi teise elupiirkonda sisenemine eeldusel, et tal pole selle vastu eriti midagi ning et sealt tuleb lõpuks siiski suhteliselt varsti ära tulla.

Piibel[muuda]

  • Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.
37 Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga
38 ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.
39 Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: "Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune." /---/
Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: "Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
45 Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.
46 Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
47 Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut."

Proosa[muuda]

  • Koduteel arutasid mrs. Gardiner ja Elizabeth kõik äsjase visiidi üksikasjad põhjalikult läbi, jättes puudutamata vaid selle, mis neid mõlemaid eriti huvitas. Läbi võeti kõigi Pemberley's kohatud inimeste välimus ja käitumine, välja arvatud see ainuke isik, kellele koondus nende peatähelepanu.


  • Troopikaöö on seltsiv nagu roomakatoliku kirik, võrreldes põhjamaade protestantlike kirikutega, mis lasevad sind sisse ainult asja pärast. Siin suures toas käiakse sisse ja välja, see on paik, kus ikka midagi toimub. Araabias ja Aafrikas, kus südapäeval päike lausa kõrvetab, on öö reisimise ja ettevõtmise aeg. Tähed said siin oma nime, nad on sajandeid inimesi juhtinud, neid pikas rivis meelitanud üle kõrbeliivade ja mere, ühte itta, teist läände või põhja või lõunasse. Autosõit tähtede all on tore ja öösiti on kindel sõita ning sul saab harjumuseks korraldada külaskäike sõpradele sisemaal täiskuu aegu. (lk 55)
  • Pärismaalased ei armasta kiirust, nii nagu meie ei armasta lärmi, parimal juhul on neil seda raske taluda. Nad on ka ajaga sõbrasuhetes ja neil ei tule pähegi seda veeta või surnuks lüüa. Õigupoolest on nad seda õnnelikumad, mida rohkem neile aega antakse, ja kui usaldad oma hobuse kikuju hooleks, samal ajal kui ise külas oled, võid tema näost lugeda lootust, et jääd külla väga kauaks. Neil puhkudel ei ürita ta aega veeta, vaid istub maha ja elab. (lk 158)


  • ... "daami" esimese kohusena oli mulle sisendatud: külalised tundku end mugavalt. Teine seltskondlik reegel ütles: kui keegi on juba korra külas olnud, siis teadku perenaine täpselt, kas ta soovib tee juurde piima ja mitu tükki suhkrut ta võtab. Kui perenaine küsib neid asju teise külaskäigu ajal, siis annab see tunnistust vähesest huvist külalise vastu ning on ebaviisakas. Ja veel üks reegel kõlas: "Kui oled kord täiskasvanud ja annad dineesid või suareesid, siis ei tohi sa oma kõige ilusamat kleiti selga panna, sest võib juhtuda, et su külaliste seas on vaesemalt või viletsamalt riietatud naisi, kes siis ei tunne end hästi." (lk 23)
  • Hiljem mängisin paruni sõpruse täielikult maha ning tema külaskäigud muutusid harvemaks. Ta oli metsik antisemiit ja võis tundide kaupa juute sõimata. See ärritas mind. Isa oli mulle toonud "Semi-Gotha" esimese väljaande, et näidata mulle üht juudisoost sugulast — see oli püha Ignatius Loyola. Üks mu emapoolseid esivanemaid oli olnud tema nõbu. (Hiljem see raamat keelati, sest seal oli ka Romanovite suguvõsa.) Olin üpris rõõmus, kui avastasin, et pöörase juudivihkaja parun Wolffi vanavanaema oli olnud juut. Kui ta kord jälle külla tuli, panin "Semi-Gotha", kus tema perekonda puudutav lõik oli punasega alla kriipsutatud, külalistetoa öölauale. Sellest hetkest peale ei sallinud ta mind enam üldse. (lk 109)


  • [Peter Wimsey, portveinist:] "Bunter, klaas härra Murblesile. Ma olen väga rõõmus, et te välja ilmusite. See kaheksakümne kuuenda aasta Cockburn maitseb alati paremini seltskonnas - see tähendab asjatundlikus seltskonnas. Ma tundsin kord üht meest, kes rikkus selle maitset Trichinopoli sigariga. Teist korda teda enam külla ei kutsutud. Kaheksa kuud hiljem sooritas ta enesetapu. Ma ei taha öelda, et see oli põhjuseks. Aga kõik märgid näitasid, et ta lõpetab halvasti."


  • Toas oli küll pime, kuid poiss ei maganud. Mati lamas voodis ja ootas. Ta hoidis silmad pärani lahti, et ainult mitte magama jääda. Sest mida ütleks Une-Mati, kui ta Päris-Matile külla tulles poisi norskamast leiaks! Ei minda ju külla selleks, et vaadata, kuidas pererahvas põõnab.
    • Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 20


  • Talle näis, et kogu selle aja, mil nad Patrickuga olid elutubades istunud, külas olles või külalisi vastu võttes, elasid tõeliselt targad ja vaimukad inimesed, kel oli õigus neid põlata, oma ebatavalist elu ja pidasid oma ebatavalisi pidusid kuskil mujal. Nüüd avanes neil võimalus nende inimestega koos olla, aga tal kõhus keeras ja käed higistasid.
    • Alice Munro, "Vallatus" kogust "Kerjustüdruk". Tõlkinud Ilme Rääk, 2014, lk 119


  • Lähen õhtusöögile. Nüüd, kus olen jälle üksi, kutsuvad kõik Ennasttäis Abielupaarid mind laupäevaõhtuti külla, seades mind vastamisi järjest õudsemaks muutuva üksikute meeste valikuga.
    • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998, lk 212


  • Kõige targem oli jätta tuba külaliste jaoks. Külaliste magamisruumiks, et ema ja vanaema võiksid igal ajal siin öömaja saada. Eriti ema, kes armastas pikki külaskäike. Kellel polnud oma ajaga midagi peale hakata, sest ta polnud iialgi olnud ajapüüdja. Kes otsis külaskäikudest oma üksluisele elule asjatult vaheldust.
    • Heljo Mänd, "Metsseanahk", 1993, lk 4


  • Järgmisel päeval sarjab Popescu meie seltsielu. Tema kodumaal ei tuleks haritud inimeste hulgas niisugune mürgel kõne allagi. Kui Bukarestis inimesi külla kutsutakse, siis teatatakse neile lisaks saabumisajale ka täpne lahkumisaeg ja sellest peetakse kinni. Niisamuti teatatakse täpselt, kuhu külaline kutsutakse: õhtusöögile, kokteilile või bridžiõhtule. Meil küpsetati hirmsat lärmi lüües meeletu hulk pannkooke ja lakuti sinna juurde viina, aeti lolli juttu ja lõpuks vist isegi lauldi.
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 128