Pidu

Pidu on erilise sündmuse tähistamine, mis tavaliselt toimub mitme inimese kogunemisega söögi, joogi, kõnede, muusika ja muude lõbustuste toel. Eriliseks sündmuseks võib olla ka peo toimumine, näiteks Eesti tantsu- ja laulupidude puhul.

Proosa[muuda]

"Puhh," ütles ta, "Christopher Robin korraldab peo."

"Ohoo!" hüüatas Puhh. Ja märgates siis Öökulli ootavat, et ta veel midagi ütleks, lisas: "Kas seal antakse ka neid väikesi roosa suhkruvaabaga koogiasjandusi?"

A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 108

Platsi ääres lasid põngerjad rakette ja paugutasid. Maas vedelesid arbuusiseemned ja igal pool oli arbuusikoori ja tühje õllepudeleid ning katuseterrassidelt lasti samuti rakette. Ja rõdudelt. Nägin higist leemendavaid nägusid, taskurätikuga laupa pühkivaid poisse. Muusikud mängisid lõbusalt. Kõik nägi välja kui näitelava. Kõlas pasodoobel. Mina kiikusin edasi-tagasi ja korraga kuulsin otsekui kusagilt kaugusest, kuid tegelikult otse kõrva äärest tollesama noormehe häält: tantsite ju küll! Tundsin kirbet higilõhna ja õrna lõhnavee aroomi. Ja pärdikusilmad särasid otse mu silmade kohal ja kahel pool nägu paistsid kõrvalestad nagu kaks medalit. Ja kummipael soonis mu pihta ja mu ema oli surnud ega saanud mulle nõu anda, ja kui ma ütlesin, et mu peigmees töötab "Colónis" kokana, puhkes ta naerma ja teatas, et tal on poisist kahju, sest aasta pärast olen mina tema proua ja kuninganna. Ja et me tantsime samal peol Teemandi väljakul.
- Mercè Rodoreda, "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014, lk 8

Kindlaim kinnitus naiste valitud tee õigsusele on võitlusrõõm. Revolutsioon on rõhutute pidu.
- Germaine Greer, "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970

Sünnipäevatelegrammid ehmatavad nagu surma omadki, meenutades, et igal peol on nii algus kui lõpp.
- Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120

Äkki meenus Moonikale, kuidas nad olid kord Pärtliga samuti seisnud trammipeatuses. Ei, mitte küll samas, vaid paar peatust eespool. Millal see oli? Vist... vist kümnendas klassis. Pärtel oli haltuurat teinud. Ta mängis naaberkooli bändis ja sai selle eest kolm rubla. Jah, see oli olnud lahtine pidu, kõik võisid minna, needki, kes selles koolis ei õppinud. See oli üle linna pidu. Oli venelasi, oli eestlasi ja kooli ukse taga passivaid miilitsaid. Ilma miilitsateta ei saanud sellised lahtised peod kunagi lõppeda. Venelaste ja eestlaste vaheline vaen lõi peo lõppedes alati lõkkele. Oli selles siis süüdi mõni kena neiu või salaja kaasa võetud alkohol. Ja ka tol korral olid miilitsad mitu kanget kutti autosse toppinud, isegi ühe bändipoisi. Pärtel oli üle noatera pääsenud, tänu Moonikale, kes oskas end parajal ajal noormehele kaela riputada.
- Helju Pets, "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 34

Tõlge on vist alati mütsak, niivõrd-kuivõrd, on sülem mitme inimese tahtmistest, kirjutaja ja tõlkija ja toimetaja ja nende sisemiste retsensentide taotlustest ja tunnetest, plaanidest ja unistustest, on natuke ebamäärase kujuga, ühtlasi on natuke nagu kukkumine, ja on natuke nagu pidu, koosviibimine mõne õilsamat tüüpi proovikivi ümber, jah, mütsak.
- Liisi Rünkla, Kuidas tõlkida peituvat häält. Artikkel aastaraamatust "Tõlkija hääl VII", ilmunud ka ERRi portaalis 1. novembril 2019

Kui täpne olla, siis eestlastes avaldub näiteks põhiliselt kaks arhetüüpset mentaliteeti, mis igal hetkel võivad välja lüüa. Inimesed jagunevad selgesti kaheks: ühed on koorilauljad, teised rahvatantsijad. Lauljad kannavad endas melanhoolse mentaliteedi alget, neis on sissepoole pööratud tugevat meditatiivsust, rahvatantsijad evivad füüsilist täiust, nietzschelikku elujaatavat hoiakut. Tantsijad ei saa aru, mida lauljad tegelikult tahavad, ja vastupidi. Aga pidu hõlmab kõiki.
- Marju Lepajõe, Cit. via Toomas Jürgenstein ("Sotsiaalmeedias leinatakse Marju Lepajõed: see kaotus on pööraselt suur ja valus" Õhtuleht, 5. juuli 2019)

Luule[muuda]

III
Liginesid kewadpühad.
Laines põllud, laines luhad.
Mutiperes kibe töö –
pühad käes on üle öö.
...
VI
Kui siis algas kallis püha –
laual kannus õlu wiha,
süldikausse rida pikk,
worstirõngas kõwerik.
...
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas.

XI
Põder limpsas õunasuppi
oraw näris worstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
kullil lihawiilukas.

XII
Aeti juttu, tehti nalju,
lauldi, joodi õlut palju, –
uimane ju karu pea,
teisedki ei piiri pea.

XIII
Jänes tantsis, õlletujus
siili käpa peale vajus.
Siilikene kiljatas –
linnupere ehmatas.

Alide Dahlberg, "Mutionu pühadepidu", Päiksetar 1/1936, lk 8-9

Johann Sebastian haigutas täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete pidustuste jaoks
Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks

Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92

Istun. Vaatan, kukal pärna najal,
mille lehti läbib hooti kohin.
Kas ma saan ja võin, kas julgen, tohin
jääda siia aeda —
peole katku ajal?

Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", 1942-1972, rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974, lk 46

Lahkumispidu on lahkumispidu —
alati natuke kurb, ükskõik kuhu mindaks —
kas või ema juurde koju.
Minagi olen peatselt koduteel,
ajavahe on küll seitse tundi,
aga lennukid üsnagi mugavad —
Eestisse on nüüd lihtne pääseda.
Ja Eestis on kõikjale lihtne pääseda —
välja arvatud ehk metsatagused külad,
kus buss peatub korra nädalas
ja kus elavad üksildased vanad emad;
külad, mille peagi lõikab maailma küljest lahti
suurlinnade vaheline
hiiglaslik kiirraudtee,
mille eest pole vist võimalik pääseda…

Leelo Tungal, "Pääsemised" Looming 7/2017

Vanasõnad[muuda]

Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene.
Lustipidu ajab mõne korra kurja idu.
Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal.
Tütar toob pidu peresse.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka[muuda]

Peoleo