Germaine Greer

Germaine Greer (sündinud 29. jaanuaril 1939 Melbourne'is Austraalias) on Austraalia kirjandusteadlane ja filosoof, šeikspiroloog ja üks 20 sajandi tuntumaid ökofeministe.

Proosa

Selles müstilises mõõtmes, kus keha kohtub hingega, sünnib Stereotüüp ning seal ongi Tema olemus. Ta on rohkem keha kui hing, rohkem hing kui meel. Temale kuulub kõik, mis on kaunis, isegi sõna "ilus" iseenesest. Kõik, mis on maailmas olemas, eksisteerib vaid Tema kaunistamiseks.
Päike paistab ainult Tema naha poleerimiseks ja juuste kuldamiseks, tuul puhub vaid Tema põskede jume suurendamiseks, meri pingutab, et Teda vannitada, lilled surevad rõõmuga, et vaid Tema nahk võiks luksuslikult nende lõhnas mõnuleda. Ta on loodu kroon, meistritöö. Rüüstatakse meresügavusi, et vaid Teda katta pärlite ja korallidega; maapõu kistakse lahti, et Ta võiks kanda kulda, safiire, teemante ja rubiine. Hülgepoegi pekstakse keppidega surnuks, sündimata talled kistakse uttede emakaist, miljonid mutid, piisamrotid, oravad, naaritsad, kärbid, rebased, koprad, tšintšiljad, ilvesed ja teised armsad väikesed olevused surevad varajast surma selle nimel, et Temal oleks karusnahku. Jaana- ja paabulinnud loovutavad Talle oma suled. Mehed jahivad oma eludega riskides leoparde Tema kasukate ja krokodille tema kingade ning kottide tarvis. Miljonid siidiussikesed pakuvad Talle oma kollast tööd, õmblejannad mässavad õmblustega ja teevad pitsi käsitsi, et Tema võiks olla riietunud parimasse, mida raha eest saab. Meie tsivilisatsiooni mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida universumi varandusi minu daami katmiseks. Uued toormaterjalid, uued tehnoloogiad, uued masinad tuuakse Tema teenimiseks mängu. Minu daam peab seega olema nii peamine kulutaja kui ka peamine kulutusvõime ja majandusliku edukuse sümbol. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma tehases ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel tänavatel ja viibib luksuslikemais hotellides, mehe varandus seljas ja rinnal, sõrmedes ja randmeil, teeb põhjalikke kulutusi oma mehe majas, kus on Tema koht ja piirid, nautides seda siidist jõudeolekut, mis on vajalik, et säilitada Tema kaaslase prestiiži ja Tema enda oskust seda demonstreerida.
Kunagi võis ainult aristokraatlik leedi nõuelda tiitlit "Loodu Kroon"; vaid Tema käed olid küllalt valged, tema jalad küllalt tillukesed, tema talje küllalt peenike, tema juuksed piisavalt pikad ja kullased; kuid viimane kui üks jõukal järjel oleva pürjeliemand püüdis Teda ahvida - kuni minu daam oli sunnitud end vaatamiseks välja panema tohutute rubiinide ja seakõrva-suuruste pärlitega ülekoormatud kuldnukuna. Tänapäeval peab Inglismaa kuninganna ikka veel oma kuningliku naiselikkuse osaks kanda kõikidel avalikel ülesastumistel uhkeldavalt korraga nii palju perekonnajuveele, kui ta vähegi jaksab, ehkki meessoost monarhid on juba põgenenud selle nende abikaasadele osaks saanud vitriinikohustuse eest.
Tänapäeval ei eeldata, et naised (kui tegu pole just Paola di Liegi või Jackie Onassisega ja sedagi vaid galaõhtutel) ilmuksid avalikkuse ette, kehale näitamiseks välja pandud terve kuninglik lunaraha. Kuid on nõutav, et nad näeksid välja kallid, moekad, hoolitsetud ja mitte üle ühe korra ühes ja samas kleidis. Kui väheste kohustus võib muutuda vähem koormavaks, on see siiski muutunud paljude kohustuseks. Stereotüüp nõuab tervet armeed teenindajaid. Teda toetavad kosmeetikumid, aluspesu, alusrõivad, sukad, parukad ja soeng, samuti ülerõivad, juveelid ja karusnahad. Efekt peitub kallis kiht-kihilises ülesehituses. Hiilgus on taandunud hea seljasistumise, joone ja lõike ees. Võistlusega peab sammu hoidma, kuna üha enam naisi võitleb tippujõudmise eest, nii et moetööstus võib toetuda laienevale turule. Rahatud naised võltsivad seda kõike, ahvivad, kannavad riideid hooajase hilinemisega, kasutavad rohmakaid efekte ning vahetavad joone, sära ja kõrgklassi toodete hiilguse räigete pettekujutiste vastu. Kogu värk on nii keeruline, et sellega peab tegelema ekspert.
Stereotüübiks on Igavene Naiselikkus. Ta on Seksuaalne Objekt, mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse sugu. Tema väärtusi tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama, on Tema olemasolu. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi auhind saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma moraalse palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema armsusest ja passiivsusest. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne. Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi hullumise ja sõjani viia. Mida enam muresid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema aktsiad tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed stereotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda. Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetišitele. Enamik fetišeid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb miniseelikutele, rindu ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist pluusidest ja avaratest kaelustest, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima. Stereotüübi variatiivsusele on seatud valjud piirid, kuna miski ei tohi takistada Tema funktsioneerimist seksiobjektina. Tema võib kanda nahka, niikaua kui ta tegelikult ei oska mootorrattaga ringi käia; Ta võib ka kummi kanda, kuid see ei tohi viidata Tema suurepärastele sukelduja- või veesuusatajaoskustele. Kui Ta kannab atleetsportlase riideid, siis ainult eesmärgiga rõhutada oma mitte-atleetlikkust. Ta võib istuda pehme ja voolujoonelisena kaksiratsa hobusel, kuid ta ei tohi hüppe ajal lömitada hobuse kaela kohale.
Kuna Tema on kulutamisvõimekuse embleem ja peamine kulutaja, on ta ühtlasi ka selle maailma kaupade kõige mõjukam müüja. Kõik kunagi ette võetud uuringud on näidanud, et atraktiivse naise imidž on kõige efektiivsem reklaamivõte. Ta võib istuda kaksiratsi uue auto poritiival või juveelidest lõõmavana sellesse astuda; Ta võib lamada mehe jalgadel, paitades tema uusi sokke; Ta võib väljakutsuvas poosis hoida bensiinipumpa või aeglaste liigutustega üle metsavälu tantsida, uue šampooni tõttu hiilates; ükskõik mida Ta teeb, Tema imidž müüb. Meie tsivilisatsiooni günolaatria on kirja pandud plankudele, kinoekraanidele, TV-sse, ajalehtedesse, ajakirjadesse, konservikarpidele, pakenditele - kõik pühendatud valitsevale jumalusele, feminiinsele fetišile. Tema dominioon ei too siiski kaasa naiste valitsust, sest Tema ise ei ole naine.
Isegi kui ta oma nägu uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage, Tema meik veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema näojooned imeliselt uue pesupulbri või puljongikuubiku abil. Kuna ta on nukk: ükskõik kas halisev, mossitav või naerev, jooksev või lebav, on ta ikkagi ainult nukk. Ta on iidol, kujunenud joonte ja masside ahelast, rahuloleva impotentsuse märk.
Tema põhiline iseloomujoon on kastreeritus. Ta on kohustatud olema noor, Tema kehal ei tohi olla karvu, Tema liha peab olema elav, ja Tal ei tohi olla seksuaalorganit. Ükski lihas ei tohi häirida Tema kehajoonte sujuvust, ehkki Ta võib olla valutegevalt peenike või soe kiisukese-tüüp. Tema ilme ei tohi vihjata mingilegi huumorimeelele, uudishimule või intellektile, kuigi see võib avaldada absurdsel määral kõrkust või hõõguvat iha - kergelt langetatud laugude ja paokil suuga (stereotüübi jaoks võrdub iha irratsionaalse alistumisega) või, enamasti elavust ja idiootset õnnelikkust. Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidž on kleebitud igale mõeldavale pinnale. Õunakook kutsub esile õndsalikkuse voolu, pesumasin põhjustab kärarikast lõbusust, odav šokolaadikarp toob kaasa sulavrõõmsa tänulikkuse, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut plaastrit tervitab rahuloluümin. Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad fotograafid: Tema peab oma abikaasa filmiesilinastusele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust. Playboy-Jänku olemise kutsehaigus on kohustuslike naeratuste tõttu valutavad näomusklid.
Niisiis, mis on kogu selle jutu iva? Võib-olla ei suutnud ma seda selgeks teha. Võib-olla minul ei ole meeldivat naeratust, häid hambaid, keni rindu, pikki jalgu, seksikat häält. Võibolla ma ei tea, kuidas peab meestega ringi käima ja oma turuväärtust tõsta, nii et naiselikkusest tulenevad hüvitised mulle kasuks tuleksid. Aga - äkki on mul kõrini maskeraadist? Mul on süda paha igavese nooruse teesklemisest. Mul on paha oma isikliku intellekti, omaenda tahte, omaenda soo mahasalgamisest. Mind paneb iiveldama maailma vaatamine läbi võltsripsmete; mul on kõrini sellest, et ma ei saa oma kaela vabalt liigutada, et ma kardan vihma, tuult, või liiga jõulist tantsimist, sest ma võin ju oma lakki täis lokikesed läbi higistada. Mul on kõrini viibimisest Daamide Toas. Mul on kõrini teesklemisest, et kogu mu tähelepanu on hõivanud mingite alpide ennasttäis meeste arvamusavaldused. Mul on kõrini filmide ja teatrietenduste vaatamisest kellegi teise tahtmise järgi ja sellest, et mul pole isiklikku arvamust. Ma ei taha olla transvestiit. Ma keeldun olemast naise rolli täitja. Ma olen naine, mitte kastraat.
- Germaine Greer, "Stereotüüp", tlk Maris Müürsepp, rmt: "VTK-raamat", Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970)

"The Female Eunuch"

Tsitaadid väljaandest: Germaine Greer, "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970. ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Vabadus on habras ja seda tuleb kaitsta. Selle ohverdamine, isegi ajutise abinõuna, on selle reetmine.
Freedom is fragile and must be protected. To sacrifice it, even as a temporary measure, is to betray it. (sissejuhatus)

Meil on tugev hirm vabaduse ees. Me nimetame seda kaoseks või anarhiaks ja need sõnad on ähvardavad. Me elame tõelises kaoses, kus võimud iseendale vastu räägivad, kogukonnata konformismi ja suhtluseta läheduse ajastul. Me võiksime kaost karta vaid siis, kui kujutleksime, et see on meile tundmatu, kuid tegelikult tunneme seda vägagi hästi.
The fear of freedom is strong in us. We call it chaos or anarchy, and the words are threatening. We live in a true chaos of contradicting authorities, an age of conformism without community, of proximity without communication. We could only fear chaos if we imagined that it was unknown to us, but in fact we know it very well.

Freud on psühhoanalüüsi isa. Ema sel ei ole. (lk 104)

Isegi metroos oma venna vastu pressituna teeskleb keskmine inglane meeleheitlikult, et on üksi. (lk 128)

Üksindus pole iial julmem kui kellegi läheduses, kes on suhtlemast lakanud. (lk 274)

Kindlaim kinnitus naiste valitud tee õigsusele on võitlusrõõm. Revolutsioon on rõhutute pidu.
The surest guide to the correctness of the path that women take is joy in the struggle. Revolution is the festival of the oppressed.

"Daddy, We Hardly Knew You"

Tsitaadid väljaandest: Germaine Greer, "Daddy, We Hardly Knew You", Ballantine, 1989. ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Raamatukogud on jõu, graatsia ja vaimukuse varamud, korra, meelerahu ja pidevuse meenutajad, vaimujõu järved, mis pole ei soojad ega külmad, eredad ega hämarad. Nende pakutav nauding on püsiv, orgasmitu, usaldusväärne, sügav ja kauakestev. Igas raamatukogus üle kogu maailma olen ma kodus, eneseteadvusetu, tüüne ja süüviv.

Sõjandusmütoloogia peab teesklema, et tõelised mehed on enamuses; argpükstele ei tohi kunagi jätta muljet, nagu nemad võiksid olla normaalsed ja kangelased peast segased.

"The Whole Woman"

Tsitaadid väljaandest: Germaine Greer, "The Whole Woman", Doubleday, 1999. ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Naise nauding ei sõltu peenise kohalolekust tupes; mehe oma ka mitte. (lk 95)

Mehed pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha nii palju tööd nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks luksusesemeks. (lk 136)

Vaatamata kondoomide kohusetundlikule pealesurumisele tüdrukutele suunatud ajakirjanduses lõpeb peeniste laskmine noortesse tuppedesse ja emakakaeltesse märksa tõenäolisemalt raseduse ja nakkusega kui orgasmiga. (lk 332)

Võimsaimad maapealsed jõud on mitte valitsused, vaid rahvusvahelised korporatsioonid, mis peavad naisi oma territooriumiks, indoktrineerivad neid omaenda versioonidega ilust, tervisest ja hügieenist, topivad nad ravimeid täis ning kultiveerivad nende sõltuvust, et neisse saaks veel rohkem ravimeid toppida. (lk 336)

Välislingid