Mine sisu juurde

Šokolaad

Allikas: Vikitsitaadid
Luis Egidio Meléndez, "Vaikelu šokolaadiserviisiga" (1770)

Proosa[muuda]


Koduteel ostsin jõulude lõppemisega mitte leppides allahinnatud šokolaadist kuuseehteid ja 3.69 eest Norra, Pakistani või mõne muu sihukese maa veini.
  • Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik", Tlk Kersti Tarien, 1998, lk 23


  • Vahel sõitis Tšaikaga Tartust Tallinna kolmas Eesti Vabariigi suurmees Jaan Tõnisson. Ta oli väga lõbus sell, koguni väike viinanina. Kui ta napsis oli, jagas ta tänavail kõigile šokolaadi. Kuna Tõnisson Tartus elas, oli ta väga tark ning oskas isegi liblikate keelt. Vabal ajal oli Tõnisson ametis postimehena.


  • Midagi alkeemilist on selles põhišokolaadi muutumises targa lolli kullaks, selles uskmatu inimese nõiakunstis, mida isegi mu ema oleks nautinud. Töö ajal kirgastan ma sügavalt hingates oma vaimu. Aknad on lahti ja tõmbetuul oleks külm, kui pliidid ja vaskpannid poleks tulised ning sulavalt kattelt ei tõuseks auru. Šokolaadi, vanilje, kuuma vase ja kaneeli segunenud lõhnad on mürgised, samas aga tugevalt sugestiivsed: Ameerika toores ja mullane kõrvalmaik, vihmametsa kuum ja vaigune aroom. Nii reisin ma nüüd nagu asteegid oma pühades rituaalides: Mehhiko, Venetsueela, Kolumbia. Montezuma õukond. Cortés ja Kolumbus. Jumalate toit, mullitavad ja vahutavad tseremoniaalsed peekrid. Kibe elueliksiir. (lk 59)
  • [Armande:] "Tead, ma arvan, et ma saan veel ühest sinu erilisest šokolaadist jagu. Kuidas oleks veel ühega?" See oli bravuuritsemine, kuid ma imetlesin seda rohkem, kui suutsin öelda. Seda, et ta suutis oma õnnetuses ikka veel mässajat mängida, seda terakest uhkust, mis paistis tema liigutustest, kui ta lürpides oma küünarnukid letile toetas.
"Soodom ja Komorra läbi kõrre. Mmmm. Selline tunne, nagu oleksin just surnud ja taevasse läinud. Kuigi mu lõpp on juba nagunii lähedal." (lk 79)
  • [Reynaud:] Vaadates üle väljaku chocolaterie'd, selle säravat akent, roosade, punaste ja oranžide pelargoonide kaste rõdudel ja mõlemal pool ust, tunnen ma oma vaimus salalikku hiilivat kahtlust ning mu suu hakkab vett jooksma, kui ma meenutan vahukoore, alteemaiustuse, kõrvetatud suhkru, joovastava konjakisegu ja vastjahvatatud kakaoubade lõhna. See on naise juuste lõhn kohas, kus kukal ühineb kolju pehme lohuga, päikeses küpsenud aprikooside lõhn, sooja brioche'i, kaneelirullide, sidrunitee ja piibelehe lõhn. See on tuules hajuv viirukilõhn, mis rullub pehmelt lahti nagu mässulipp; see on kuradi jälg, mis pole mitte väävline, nagu meile lapsepõlves õpetati, vaid kõige õhulisem, kõige muljetavaldavam aroom, tuhandest vürtsist kombineeritud essents, mis paneb pea kumisema ja hinge hõljuma. Ma leian end seismas kiriku ees, pea tuulde tõstetud, üritamas püüda jälge sellest lõhnast. See täidab ülevoolavalt minu unenägusid ning ma ärkan higise ja näljasena. Ma kugistan unes šokolaadi, ma veeren šokolaadides ja nende koetis pole mitte rabe, vaid pehme nagu liha, nagu tuhat suud hammustaksid minu kehast väikesi värelevaid tükke. Surm nende õrnas apluses tundub olevat kulminatsioon kõigile kiusatustele, mida ma eales olen tundnud, ja sellistel hetkedel ma peaaegu mõistan Armande Voizini, kes riskib iga joovastava suutäie pärast eluga. (lk 228-229)
  • Magustoiduks on šokolaadifondüü. Seda tuleb valmistada selge ilmaga, sest pilves ilm tuhmistab sulatatud šokolaadi läike: 70 protsenti tumedat šokolaadi, võid, natuke mandliõli ning kõige viimasel minutil lisatakse vahukoort ja kuumutatakse tasakesi põletil. Seejärel aetakse koogi- või puuviljatükid varda otsa ja kastetakse šokolaadisegusse. (lk 290)


  • Ankh-Morporki rahvas, ütles gild, on turjakad, asjalikud inimesed, kellele ei meeldi kakaolikööriga täidetud šokolaad, ja kindlasti ei ole nad nende jõuetute hulkuritest väljamaalaste moodi, kes iga asja sisse koort tahavad. Nemad eelistavad tegelikult šokolaadi, mis on tehtud suuremalt jaolt piimast, suhkrust, rasvast, loomasõrgadest ja -mokkadest, erinevatest pressimisjääkidest, rotijulkadest, krohvist, kärbestest, küünlavahast, puutükkidest, karvadest, lõuendist, ämblikest ja jahvatatud kakaokestadest. See tähendab, et Borogravia ja Quirmi, suurte šokolaadikeskuste mõõdupuu järgi klassifitseerus Ankh-Morporki šokolaad tegelikult hoopis juustu alla ja pääses ehitusmördiks nimetamisest ainult tänu sellele, et oli vale värvi.

Luule[muuda]

iga nutmise taga naine tõuseb,
vaatab meest, kes seisab igavledes mere ääres
putka kõrval, millel kiri "šokolaad",
šokolaaditööstuse taga seisab Andris Šķēle

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel