Mässaja

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Asjatu on kinnitada, et inimene peab rahulduma vaikse olelemisega. Iga inimene vajab tegevusrohket elu, ja kui talle saatusest seda pole antud, siis otsib ta seda ise. Miljonitele inimestele on määratud veelgi üksluisem elu kui minu oma, ja miljonid inimesed on oma saatusega vaikses vastuolus. Keegi ei tea, kui palju apoliitilisi mässajaid igapäevane elu ise sünnitab. Naisi peetakse üldiselt väga tasasteks olenditeks, kuid naistel on samasugused tunded nagu meestelgi, nad tunnevad tarvidusi oma võimeid avaldada ja endale tegevusvälja leida nagu mehedki. Sunnitud elama liiga rangetes, vabadustkitsendavais piirides, liiga konservatiivses miljöös, kannatavad nad täpipealt niisamuti, nagu kannataksid mehed nende olukorras. Ja kui privilegeeritud meessugu väidab, et naiste tegevus peaks piirduma ainuüksi pudingite valmistamise ja sukakudumisega, klaverimängimise ja taskukeste tikkimisega, siis on see üpris kitsarinnaline seisukoht, pole mingit põhjust naisi hukka mõista ega naerda, kui nad tahavad teha ja õppida rohkem kui tavade kohaselt nende soole vajalikuks on peetud.


  • Kõhedustundega, mida hullumeelsus tavaliselt esile kutsub, kuulati lugu mesilasest, kellelt röövitakse tema vaha, et valmistada küünlaid, mida põletatakse asjatult surnute auks, kel puuduvad silmad, et näha, kõrvad, et palveid kuulda, ja käed, et midagi anda. Isegi Bartholomeus Campanus kahvatas, kui tuli juttu Euroopa rahvaist ja valitsejaist, kes igal kevadisel pööripäeval nutavad ja halavad ennemuiste Hommikumaal hukatud mässaja pärast, ning pettureist ja narridest, kes ähvardavad või tõotavad nähtamatu ja tumma Isanda nimel, kelle volinikeks nad end nimetavad, toomata selle kinnituseks ühtki tõendit.


  • Proua О ei olnud jumalate vastu mässaja, proua О polnud üldse mässaja. Ka ei teadnud ta ühtegi jumalat, kelle vastu olnuks mõtet mässu tõsta. Jumalat, keda saanuks võtta nii tõsiselt, et temaga vaidlust alustada.



  • Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: "Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt vandenõu."
Ent onud olid närvilised. Karistus on avalik. See on solvang, õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!
Isa valgus pimestas silmi. "Mässaja kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?"
Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu kergendust. Ei mingit verevalamist, esialgu. (lk 21)