Kommunikatsioon

Marie Bertin, "Jutuajamine papagoiga" (1880ndad)

Proosa

• Suhtlemine läheb üha pealiskaudsemaks eelkõige just inimeste pärast, kelle vastu huvi ei tunta, kuid kellega ometi kõneldakse. (lk 19)
• Mulle ei meeldi suhelda inimestega, kes minust vähemalt ühes asjas üle ei ole, kas siis teadmiste, kogemuste või näiteks moraali poolest. Minu enda moodi või minusugused inimesed ei ole minu rida. (lk 52)
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 36/2004

• Iga härrasmees suhtleb ennemini hästi kasvatatud kurikaela kui halvasti kasvatatud pühakuga. (lk 25)
• Kahjuks ei leidu just eriti palju vanemaid, kellega suhtlemine oleks nende lastele tõepoolest õnnistuseks. (lk 46)
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007

• Niisiis peab kirjanik, keda on liigutanud Kensingtoni aias nähtud esimene krookus, enne kui ta sule paberile paneb, võistlejate jõugust välja valima endale kõige sobivama tellija. Ei maksa öelda: "Saatke nad kõik laiali, mõelge ainult oma krookusele", sest kirjutamine on kommunikatsioonivahend, ja enne teistega jagamist on krookus lihtsalt puudulik. Ainuüksi endale võib kirjutada maailma esimene või viimane inimene, kuid tema on erand ja seejuures mitte kuigi kadestatav erand, ning kui kajakad tema teoseid lugeda oskavad, siis tulgu aga ja lugegu.
  • Virginia Woolf, "Tellija ning krookus", tlk Malle Talvet, rmt: "Esseed", Hortus Litterarum, 1997, lk 29

• Kogu seltskondlik suhtlemine on maskide mäng. Paljud ei võta maski maha ka mitte iseendaga suheldes.
  • V. A. Koskenniemi, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 40

• Selleks, et üks süsteem võiks teiste süsteemidega mitte suhelda, peavad viimased temasse suhtuma ülima heatahtlikkusega.
  • Arvo Valton, "Tagasi tulevikku", 1985, lk 115

• Süstemaatilise polüseemia mallid võtavad üldistatult kokku nimisõna iseäraliku võime "venida" vajadusel tähistama väga mitmesuguseid asju: kui eset, siis ka (sellega seonduvat) tegevust, (selle) materjali, (selle sisse mahtuvat) kogust jm; kui asutust, siis ka sealseid inimesi, samuti hoonet, kus asutus toimib, vahel ka tegevust. Eks peitub selleski seesama keeleökonoomia: on väga mugav kasutada üht ja sama sõna ühe situatsiooni kõigi osaliste (elementide) jaoks. Siiski ei tohi teate edastaja valvsust päris kaotada: ta peab veenduma, et teade läks pärale nii, nagu ta välja saadeti, nagu ta mõte (sisu) oli. Kui see ei õnnestu, sest rikutud on vähima pingutuse põhimõtte seesmist tasakaalu, siis on sujuv suhtlus häiritud. (lk 20)
  • Margit Langemets, "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?", Oma Keel 19/sügis 2009, lk 13-20

• Küsime, et mis on olnud inimese ja (inim)ühiskonna tekkeks, arenguks ja toimimiseks olulisem – kas püha, puutumatu ja kõikehõlmav eraomand või inimestevaheline kommunikatsioon ja kõik selle jaoks arendatud vahendid: keel, raamatud, koolid, arvutiside jne. Kui teil sellele küsimusele on vastus olemas, on juba lihtne vastata küsimusele, mis on suurem kuritegu inimsuse vastu: kas omaniku õiguste ahistamine või sõna- ja infovahetuse vabaduse piiramine?
  • Jaak Kikas, "Infovaba infoühiskond", Sirp, 26.01.2012

• Kirjatööd saan teha hommikupoole, kui lapsed on koolis. Kui koolipäev lõpeb ja nad tulevad raamatukokku, siis nad elavad ennast välja, siis tuleb neid hoida joone peal, sest mõni laps tahab vaikust, mõni tahab lihtsalt joosta ja karjuda. Lapsed tahavad rääkida ja siis ma pean mõtlema, kumb, kas minu kirjatöö või lapse kuulamine ja temaga vestlemine, on tähtsam. Suhtlemine ja sehkendamine võtab suurema osa tööpäevast.
  • Krista Kumberg, intervjuu: Triin Jaanisk, "Krista Kumberg - inimene, kes inspireerib tarkuse ja südamesoojusega", Lääne Elu, 14. märts 2020

• Nüüd, kui arvuti on ainuke vahend nii töötegemiseks, õppimiseks, lõõgastumiseks kui ka suhtlemiseks (vähemalt kolme platvormi või programmi vahel laveerides), tundub sotsialiseerumine kurnavam kui eales varem.
  • Maria Muuk, "Viirushaigus ei ole ainult disainiväljakutse", Sirp, 17.04.2020

• Ma alustasin inimestega suhtlemist veebi teel. Ei olnud julgust kutsuda välja. Introvertsus ongi see, et ei julge ja ei taha näost näkku suhelda.
  • Janek Õiglane, intervjuu: Sten Teppan, "Janek Õiglane: pehmete sõnadega ei saa tippsporti minna", ERR/Vikerraadio "Käbi ei kuku...", 17.10.2022