Pühak
Proosa[muuda]
- Tugevad tunded vajavad tugevat tahet, tugev tahe vajab tugevat intellekti, tugev intellekt aga tugevat kaastunnet — ainult siis püsib elu stabiilne. Kui valitseb tasakaal, ei ole ükski inimese võime liiga esiletükkiv, meil on vaid tegemist üleüldiselt tugevama karakteriga. Formaalselt võttes on pühakute hingelised võimed tugevad, kuid liialduse mulje tekib nende puhul tavaliselt sellest, et nende intellekt pole samavõrd tugev. Hingeüllus omandab patoloogilised vormid siis, kui muid huvisid on vähe ning intellekt liiga piiratud. Selle kohta leiame näiteid pea iga pühakuvooruse puhul: vaga armastus Jumala vastu, hingepuhtus, ligimesearmastus, askeetlus — kõik need võivad eksiteele viia. (lk 351)
- Teoloogiad kujutavad jumalaid oma au suhtes tundlikena, kirikud oma imperialistliku poliitikaga õhutavad aga selle varjus inimeste kirgi tagant, nii et sallimatus ja tagakiusamine on need pahed, mis mõnede jaoks meie seast on pühakutest lahutamatud. Nii see kahtlemata ongi. Pühaku meelelaad on eeskätt moraalne, moraalne meelelaad on aga tihtipeale karm ning julm. (lk 353)
- Me näeme, et mida vanemaks askeetlik pühak saab ja mida rohkem elutarkust ta kogub, seda vähem paneb ta reeglina rõhku lihasuretamisele. (lk 372)
- William James, "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013
- Püha Spiridion oli saare kaitsepühak. Tema mumifitseeritud keha säilitati kirikus hõbekirstus, ja kord aastas kanti teda rongkäigus ringi ümber linna. Ta oli väga mõjuvõimas pühak ja võis täita soove, ravida haigusi ning korda saata arvukalt muidki imetegusid, kui ta ainult palve ajal vastavas tujus juhtus olema. Saareelanikud jumaldasid teda ja iga teine mees saarel kandis tema auks Spiro nime. (lk 119)
- Kirst oli püsti seisma pandud ja nägi välja nagu hõbedane liblikanukk. Alumises otsas oli kirstu kate kõrvaldatud, nii et pühaku kaunilt tikitud tuhvlites jalad sealt välja piilusid. Iga kirstu juurde jõudnu kummardus, suudles jalgu ja pomises oma palve, kusjuures sarkofaagi ülemisest otsast vahtis läbi klaasruudu pühaku krimpsus nägu, väljendades kõige suhtes ületamatut vastumeelsust. (lk 129)
- "Pärast seda, kui kõik need inimesed on need tuhvlid ära ilastanud, lähed sina neid suudlema!"
- "Ma tegin ainult nii nagu kõik teised."
- "Ma ei mõista, mis võis sind ometi sundida niisugust asja tegema."
- "Noh, ma lootsin, et ta võtab mu vistrikud ära."
- "Vistrikud!" põlastas ema. "Ole õnnelik, kui sa sealt oma vinnidele veel midagi lisaks ei saanud."
- Järgmisel päeval võttis äge gripihoog Margo pikali ja püha Spiridioni hea maine varises ema silmis põrmu. (lk 122)
- Gerald Durrell, "Minu pere ja muud loomad", tlk Piret Saluri ja Rein Saluri, 2007
- [Padre Blazon:] Pühak saavutab võidu patu üle. Jah, aga suurem osa meist sellega hakkama ei saa, ja kuna me pühakut armastame, ja tahame, et ta rohkem meie moodi oleks, omistame talle vigu. Muidugi mitte alati seksuaalseid. Aquino Thomas oli tohutu paks, Pühal Hieronymusel oli kole äkiline meel. See lohutab pakse mehi ja turtsakaid mehi. Inimsugu ei kannata veatust... ta lämbuks selle kätte. Ta nõuab, et isegi pühak peab varju heitma. Kui nemad - need pühad inimesed, kes on elanud nii õilsalt ja ikkagi kannavad oma varju kaasas - Jumala juurde pääsevad, no siis on ka meist kõige hullemal lootust.
- Teinekord ma imestan, mispärast on nii vähe pühamehi, kes oleks ka targad olnud. Mõni muidugi oli, aga rohkem on lausa nürimeelseid. Paneb tihti endalt küsima, kas mitte ei hinda Jumal tarkust madalamalt kui sangarlikku voorust.
- [Padre Blazon:] Mina pühakuks teha ei saa ja paavst ka mitte. Me saame ainult pühakuks kuulutada, kui täiesti ilmne tõendusmaterjal näitab, et keegi on püha. Kui teie teda pühakuks peate, on ta teile pühak. Mida te veel tahate? See ongi meie mõistes tõetruudus hinges ja teil pole mõtet nõuda terve ilma nõusolekut. Ta on protestant. Ja mis sellest? Muidugi on protestant niisama hästi kui poolest saadik ateist ja teie loendamatud usulahud pole kedagi oma pühakuks tunnistanud pärast niinimetatud reformatsiooni. Kuid poleks sugugi kristlik eeldada, et protestantide hulgas ei esine sangarlikku voorust. (lk 174)
- Robertson Davies, "Viies osaline". Tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Eesti Raamat, 1990
- Kui vanaisa insuldist toibuma hakkas, ei saanud ta alguses ise midagi teha. Ema tegi tema eest kõik ära. "Su ema on pühak," ütles isa, mis minu arusaamist mööda tähendas, et ta pühkis vanaisa tagumikku, ilma oleks karjudes minema jooksnud. Ma olin päris kindel, et mind pole keegi kunagi pühakuks nimetanud. Ma lõikasin vanaisa toitu tükkideks ja tegin talle teed, aga muus mõttes olin vist valedest osadest kokku pandud. (lk 25)
- JoJo Moyes, "Mina enne sind", tlk Tiina Randus, 2021, 2. trükk
Luule[muuda]
Kurvalt ohkama jäid meist veised kolhoosis,
sest viin vankriga haiglasse onu.
Targalt pilvitu, hall, nii ta puhkajapoosis
kui Potšaivi pühak konutab.
- Borõss Oliinõk, "Vaprusest", rmt: "Maa", tlk Harald Rajamets, 1978, lk 18–19
Prügi laulab meelalt: "Olen prügikene-kallis,
tehke mulle kirik!
Olen keiser, enne sündi troonilt tõugatud,
liiga keeruline pühak, ligane, eklektiline.
Teie peas on lihtsad pildid,
minu mosaiike nähes kohkute te tagasi.
Peidate mind pajuvõssa, leiate mind sealt,
mähkmete ja juhtmetena, hinged jäävad haigeks,
väike pea ei võta mind."
- Maarja Kangro, "Prügikirik: kiusata ajanoolt" kogus "Tule mu koopasse, mateeria" (2007), lk 91
