Kaastunne

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Alfred Stevens, "Kaastundevisiit" (1857)

Proosa[muuda]



  • Mis puutus toast lahkumisse, siis nii palju ma täitsin käsku. Kuna ma ei teadnud, kuhu need kitsad koridorid viivad, jäin ma seisma ning olin tahtmatult tunnistajaks ühele stseenile, mida oli raske mu peremehe loomusega kokku viia. Ta ronis voodile ja kiskus akna lahti, purskudes seejuures ohjeldamatusse pisaratevoolu. "Tule sisse, tule sisse!" nuuksus ta. "Cathy, tule ometi. Oh tule, ainult veel üks kord! Oh mu kallis, kuule mind seekord, Catherine, kuule mind ometi!" Vaim ilmutas vaimu tavalist kapriisi ning ei andnud mingit märku oma olemasolust. Vaid tuul keerutas lund aknast sisse ja minuni jõudnud iil kustutas küünla.
Heathcliffi karjeid saatvas valupurskes oli niisugune ahastus, et kaastunde tõttu ma ei märganud selles peituvat naeruväärsust, ning ma tõmbusin eemale, olles pooleldi vihane, et ma seda üldse kuulasin, ning pooleldi mures, et ma talle tollest idiootlikust luupainajast rääkisin, kuna see oligi ta meeleheitele viinud; kuigi see oli mulle arusaamatu, miks. (lk 30)
  • [Mrs. Dean mr. Hindley naisest:] See naine polnud nende killast, kes enda pärast majarahu oleks häirinud. Sellest hetkest peale, kui ta üle läve astus, näis teda rõõmustavat iga asi, mida ta silmas, samuti kõik, mis ta ümber toimus, välja arvatud matusteks ettevalmistamine ja leinajate sealviibimine. Mulle jättis ta veidi lapsiku mulje, kui ma nägin, kuidas ta end matuste ajal ülal pidas. Ta jooksis oma tuppa ja tahtis, et ma kaasa tuleksin, kuigi ma oleksin pidanud lapsi riidesse panema. Ja seal ta istus ja värises, käed kokku surutud, ning küsis kogu aeg: "Kas nad on juba läinud?" Siis hakkas ta hüsteerilise erutusega kirjeldama, kuidas talle mõjus musta nägemine. Ta võbises ja vabises ja hakkas lõpuks nutma, ning kui ma küsisin, mis tal viga on, siis ta vastas, et ta ei tea, aga ta kartvat nii väga surma! Minu arvates oli tema surm niisama vähe tõenäoline kui mu enda surm. Ta oli üsna kõhn, kuid noor ja värske jumega ning tema silmad särasid nagu kalliskivid. Ma muidugi märkasin, et trepist ülestulek pani ta hingeldama, et kõige tühisemgi ootamatu häälekõla pani ta üle keha värisema ja et teda mõnikord vaevas köha. Kuid ma ei teadnud, mida need sümptoomid tähendavad, ning mul polnud mingit soovi talle kaasa tunda. Meil siin, mr. Lockwood, ei ole kombeks võõraid armastada, kui just nemad meid esimesena armastama ei hakka. (lk 45)
  • [Isabella kirjas Mrs. Deanile:] "Ma tahan sinult küsida kahte asja: esiteks, kuidas sul õnnestus säilitada lihtsat inimlikku kaastunnet, kui sa siin elasid? Mina ei suuda leida ühtki tundeelamusi, mida need inimesed siin minu ümber minuga jagaksid.
Teine küsimus, mis mind väga huvitab, on järgmine: kas mr. Heathcliff on inimene? Kui nii, kas ta on hull? Ja kui ta seda pole, kas ta on siis kurat? Ma ei hakka rääkima põhjustest, miks ma seda küsin, kuid kui sa saad, ma palun sind väga, et sa selgitaksid mulle, kellega ma olen abiellunud — see tähendab siis, kui sa mind vaatama tuled." (lk 136)


  • Dogmaatik aga on kõigi nende tüüpiline esindaja, kes moraaliküsimustes juhinduvad ainult üldreeglitest, uskudes, et need viivad neid kindlal, äraproovitud meetodil õigluse juurde, ilma et neil endil tuleks ilmutada kannatlikkust, otsustusvõimet ja erapooletust, ilma et neil oleks vaja selgusele jõuda, kas neis leidub küllalt osavõtlikkust, mida saab olla ainult inimestel, kes ise on kiusatustega heidelnud või elanud küllalt pingsat ja toimekat elu, et oma ligimestele kogu hingest kaasa tunda.
    • George Eliot, "Veski Flossi jõel", VII raamat, 2. peatükk. Tõlkinud Valda Raud. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 445




  • [Peter Wimsey, portveinist:] "Bunter, klaas härra Murblesile. Ma olen väga rõõmus, et te välja ilmusite. See kaheksakümne kuuenda aasta Cockburn maitseb alati paremini seltskonnas - see tähendab asjatundlikus seltskonnas. Ma tundsin kord üht meest, kes rikkus selle maitset Trichinopoli sigariga. Teist korda teda enam külla ei kutsutud. Kaheksa kuud hiljem sooritas ta enesetapu. Ma ei taha öelda, et see oli põhjuseks. Aga kõik märgid näitasid, et ta lõpetab halvasti."
"See on õudne," lausus härra Murbles tõsiselt. "Olen näinud mitmeid mehi, kes on saadetud võlla kuritegude eest, millele ma hoopis rohkem suudan kaasa tunda."


  • Ta [Burrich] ei olnud seesama mees. Ja mitte ainult lonkamine ei olnud muutnud tema hoiakut ja seda, kuidas teised teda vaatasid. Teda tunnistati tallides endiselt isandana ja siin ei seadnud keegi tema võimu kahtluse alla. Kuid ta ei olnud enam troonipärija parem käsi. Peale minu järele vaatamise ei olnud ta enam üldse Chivalry mees. Polnud ime, et ta ei suutnud mind ilma pahameeleta vaadata. Tema ei olnud sigitanud värdjat, kes oli talle selle õnnetuse kaela toonud. Esimest korda selle aja jooksul, mil ma teda olin tundnud, segunes minu ettevaatlikkusse tema suhtes kaastunne.
    • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000, lk 98


  • Joodikud on isegi arstid ära väsitanud. Kas neile vähe igasuguseid ette satub! Küll tuuakse lume peal välja maganuid, küll kraavist väljatassituid või tänavalt üles korjatuid, aga ka joomasõbra käest pudeliga vastu pead põrutatuid. Joodik on kurvastavalt tavaliseks saanud. Ta ei ärata enam kaastunnet, üksnes põlgust.
    • Nasta Pino, "Kopliperasoos on rahapada", 1989, lk 108
  • Korraks tunnen Stalini vastu midagi kaastunde taolist. Ta oli ju inimene, ta on nüüd surnud, aga miks seda nii valjusti ja pealetükkivalt kuulutatakse? Surm on midagi, mis äratab mitte ainult hirmu, vaid ka aukartust ja surnud inimest leinatakse vaikselt, mitte lärmi ja käraga.
    • Nasta Pino, "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 16




  • Taandan väga paljud asjad helluse puudu­misele. Kusagil on armastust puudu jäänud, keegi ei ole saanud headust tunda. Ma ei suuda ette kujutada ühtegi põhjust, miks inimene läheb kurjaks, peale selle, et tal endal on mingi nälg või puudus käes. Aga ega keeldude või käskudega kedagi heaks tee. Tuleb osutada headust, ma ei näe muud ravi. Olla kannatlik, tunda kaasa ja armastada.



  • Teadlase elu on niivõrd spetsiifiline, et kui su pereliikmed pole just sama valdkonna teadlased, on väga keerukas neile oma tööalaseid muresid kurta. See on müstiline, imelik maailm – selleks, et keegi väljastpoolt saaks sulle kaasa tunda, pead pool tundi kogu süsteemi lahti seletama.


  • Ma tahtsin, et mul oleks temast kahju. Mul oligi. Neil hetkedel, mil nägin teda aknast välja vaatamas, mõdesin, et ta on kõige kurvema saatusega inimene, keda ma tean. Ja sedamööda, kuidas aeg edasi läks, sain ma aru, et tema häda ei seisne vaid ratastoolis olemises või füüsilise vabaduse kaotamises, vaid lõppematus rodus ebaväärikates terviseprobleemides, ohtudes ja ebamugavustes; mõistsin, et kui mina oleksin Will, oleksin ma arvatavasti sama õnnetu.


  • "Julmus levib, kas teile ei tundu? Võib-olla kandub see edasi põlvest põlve — geenidega, nagu sinised silmad," arutles Willow, võttes kahe käega teekruusi ümbert kinni. "Või nagu kalduvus inimestele kaasa tunda." Ta oli alustanud küll tõsiselt, kuid viimaste sõnade juures vilksas ta pilk Perezile, Väike huumor, kerge klubinali, millele Sandy päris hästi pihta ei saanud.
    • Ann Cleeves, "Kulutuli", tlk Lauri Vahtre, 2020, lk 325


  • Miss Fairfax on oma tööeluks hoolega valmistunud, sellega leppinud ja ometi pälvib ta kõigi ümberolijate kaastunde ja haletsuse. Tänapäeva lugeja ehk ei pruugi näha iseseisvas rahateenimises midagi orjuselaadset, aga Austeni kaasaegsetele oli kohe selge, milline kukkumine neiut ees ootab. Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata.


Luule[muuda]

Nüüd ta rapleb, rumal tuvi.
Roitjal kassil kerkib huvi,
kaasatundvalt seisma jääb.

Lõkkab-lokkab ürgne suvi,
elulust ja eluhuvi.
Kass sööb õrnul hambul tuvi.
Möödujad ei kuule-näe.

  • Hando Runnel, "Liiga väikene mure", rmt: "Avalikud laulud", 1970, lk 52

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel