Jossif Stalin

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Stalin)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Stalin, Molotov, Vorošilov ja Ježov osalevad NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel (detsember 1937)
Nõukogude patriotism liidab kõik meie maa rahvad ja rahvused ühtseks vennalikuks pereks. Stalin.
(Seinavaip Juuru kihelkonna hobuseteki ja Stalini ainetel, 1949)

Jossif Vissarionovitš Stalin, tegeliku nimega Ioseb Džugašvili (21. detsember 1879 – 5. märts 1953) oli Nõukogude Liidu juht.

  • Lääs on muutunud oma imperialistidest inimsööjatega pimeduse ja orjuse kantsiks. Ülesanne seisneb selles, et purustada see kants kõigi maade töötajate rõõmuks ja lohutuseks.[1]
  • Kui mitu korda olen ma teile öelnud, tehke mida tahate, kuid ärge jätke maha dokumente, ärge jätke jälgi.
    • Partei XVI kongressil[2]
  • Elu on läinud paremaks, seltsimehed. Elu on läinud lõbusamaks. Aga kui elada on lõbus, edeneb töögi. Siit ka kõrged töönormid. Siit tulevad töökangelased. Just selles on kogu stahhanovliku liikumise juur. Kui meil oleks kriis, kui meil oleks tööpuudus - töölisklassi piits, kui meil oleks halb elada, kole, mitte lõbus, siis poleks meil mitte mingit stahhanovlikku liikumist.
    • Жить стало лучше, товарищи. Жить стало веселее. А когда весело живётся, работа спорится. Отсюда высокие нормы выработки. Отсюда герои и героини труда. В этом прежде всего корень стахановского движения. Если бы у нас был кризис, если бы у нас была безработица — бич рабочего класса, если бы у нас жилось плохо, неприглядно, невесело, то никакого стахановского движения не было бы у нас.
    • Pravda, 22. novembril 1935 (kõne stahhaanovlaste esimesel üleliidulisel kogunemisel 17. novembril 1935)[3]
  • Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik.
  • Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse.
    • 1936. aastal, Partei XVII kongressil
  • Me astume sõtta, kuid astume viimastena, et heita kaalukausilt viht, mis suudab üles kaaluda kõik.[4]

"Marksism ja keeleteaduse küsimused"[muuda]

"Marksism ja keeleteaduse küsimused" ("Марксизм и вопросы языкознания") ilmus esmalt küsimuste ja vastuste vormis järjeloona ajalehes Pravda, 20.06, 04.07. ja 02.08.1950, juba samal aastal ka suuretiraažilise brošüürina. Sellega anti lõplik hoop Nikolai Marri jafetiidi keeleteooriale, mis seni oli Nõukogude keeleteaduses valitsenud.

  • Keel erineb selles suhtes olemuslikult pealisehitusest. Võtkem näiteks vene ühiskond ja vene keel. Viimase 30 aasta vältel likvideeriti Venemaal vana, kapitalistlik baas ja ehitati uus, sotsialistlik baas. Sellele vastavalt likvideeriti ka pealisehitus kapitalistliku baasi kohal ja loodi uus pealisehitus, mis vastab sotsialistlikule baasile. Seega asendati vanad poliitilised, õiguslikud ja muud institutsioonid uute, sotsialistlikega. Kuid sellele vaatamata jäi vene keel põhilises samasuguseks, nagu ta oli enne oktoobripööret.
  • Toetutakse Marxile, tsiteeritakse üht kohta tema artiklist "Püha Max", kus on öeldud, et kodanlusel on "oma keel", et see keel "on kodanluse produkt", et see on imbunud läbi merkantilismi ja ostu-müügi vaimust. Selle tsitaadiga tahavad mõned seltsimehed tõestada, et Marx seisis justkui keele "klassilisuse" eest, et ta eitas ühtse rahvuskeele olemasolu. Kui need seltsimehed suhtuksid asja objektiivselt, peaksid nad tooma ära ka teise tsitaadi samast artiklist "Püha Max", milles Marx, puudutades küsimust ühtse rahvuskeele moodustumisest, räägib "murrete kontsentreerumisest ühtsekt rahvuskeeleks, mille võimaldab majanduslik ja poliitiline kontsentreerumine".
Seega tunnistas Marx vajadust ühtse rahvuskeele kui kõrgeima vormi järele, millele alluvad murded kui madalamad vormid. Mida kujutab endast sel juhul kodanluse keel, mis Marxi sõnade kohaselt "on kodanluse produkt"? Kas Marx luges seda samasuguseks keeleks nagu rahvuskeel, koos oma erilise keelestruktuuriga? Kas ta võis seda niisuguseks keeleks pidada? Muidugi mitte! Marx tahtis lihtsalt ütelda, et kodanlased rüvetasid rahvuskeele oma kaubitsejaliku sõnavaraga, et kodanlusel, nagu selgub, on oma kaubitsejažargoon.
Tuleb välja, et need seltsimehed moonutasid Marxi positsiooni. Aga moonutasid seda seepärast, et tsiteerisid Marxi mitte marksistidena, vaid masinlikult, süüvimata asja olemusse.
  • Räägitakse, et keele stadiaalse arengu teooria on marksistlik teooria, kuna see tunnistab äkiliste plahvatuste vältimatust tingimusena keele üleminekuks vanalt kvaliteedilt uuele. See on muidugi vale, kuna raske oleks leida selles teoorias midagi marksistlikku. Ja kui stadiaalsusteooria tõepoolest tunnistab äkilisi plahvatusi keele arengus, siis seda halvem talle. Marksism ei tunnista äkilisi plahvatusi keele arengus, olemasoleva keele äkksurma ja äkilist uue keele rajamist. Lafargue'il ei olnud õigus, kui ta rääkis "äkilisest keelerevolutsioonist, mis toimus 1789. ja 1794. aasta vahel" (vt Lafargue'i brošüür "Keel ja revolutsioon"). Tollal ei olnud Prantsusmaal mingit keelerevolutsiooni, ammugi äkilist. Muidugi täienes tol ajal prantsuse keele sõnavara uute sõnade ja väljenditega, kadusid kasutuselt mõned iganenud sõnad, muutus mõnede sõnade tähendus - ja kõik. Kuid sellised muutused ei määra mingil juhul keele saatust. Keeles on peamine selle grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara. Kuid prantsuse keele grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara Prantsuse revolutsiooni ajal mitte üksnes et ei kadunud, vaid säilisid ilma oluliste muutusteta, ja mitte üksnes ei säilinud, vaid jätkavad edasielamist ka tänapäevases prantsuse keeles. Ma ei räägigi enam sellest, et olemasoleva keele likvideerimiseks ja uue rahvuskeele ülesehitamiseks ("äkiline keelerevolutsioon"!) on viie-kuueaastasest tähtajast naeruväärselt vähe - selleks on tarvis sajandeid.
Marksism leiab, et keele üleminek vanalt kvaliteedilt uuele toimub mitte plahvatuse teel, mitte olemasoleva keele hävitamise ja uue loomise teel, vaid uue kvaliteedi elementide järkjärgulise kogunemise ja seega vana kvaliteedi elementide järkjärgulise äralangemise teel.

Allikata tsitaadid[muuda]

  • Ideed on võimsamad kui relvad. Kui me ei luba enda vaenlastele relvi, miks peaksime lubama neil ideesid omada?
  • Nõukogude armees on taganemiseks vaja rohkem julgust kui edasitungiks.
  • Kui mõni välisminister hakkab iga hinna eest "rahulikku nõupidamist" nõudma, võid olla kindel, et tema valitsus on juba tellinud uued sõjalaevad ja lennukid.
  • Sure, kuid ära tagane.
  • Ainuke tõeline võim kuulub püssile.
  • Lõbusus on Nõukogude Liidu silmapaistvaim tunnusjoon.

Teised Stalinist[muuda]

  • ... Stalin on läbinisti valelik inimene. Kuid igal etapil on tema vale käesoleva hetke teenistuses, see ei ole koormatud murega eilse või homse päeva pärast, see on loodud arvestusega enamuse lühikesele mälule ning vähemuse materiaalsele võimetusele valet avalikult ümber lükata.
    • Lev Trotski, «Сталин», т. 2.
  • Stalin ei kuulunud nende hulka, kelle kavatsusi kuulutati välja avalikult.
  • Kuna Stalin ei selgitanud ja ei esitanud oma vaatenurki ja plaane, mõtlesid paljud, et tal üleüldse neid ei olnudki – see on tüüpiline intelligentide-lobamokkade viga.
  • Talle oli omane kõrgeltarenenud võime vaikida ning selles suhtes oli ta unikaalne riigis, kus kõik rääkisid liiga palju.
    • Boriss Bažanov, Stalini isiklik sekretär[8]

Stalinile omistatud[muuda]

Valesti omistatud[muuda]

  • Surm lahendab kõik mured - pole inimest, pole probleemi.
    • Tegelikult pärineb see tsitaat Anatoli Rõbakovi romaanist "Arbati lapsed" (1987). Rõbakov on hilisemates mälestustes tunnistanud, et mõtles selle lause välja.
  • Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika.
    • Ei ole ühtki tõendit, et Stalin seda öelnud oleks. Tegelikult pärineb tsitaat ilmselt Erich Maria Remarque romaanist "Must obelisk" ("Der schwarze Obelisk", 1956): "Aber das ist wohl so, weil ein einzelner immer der Tod ist — und zwei Millionen immer nur eine Statistik."
  • Kui me kapitaliste poome, müüvad nad meile köit.
    • Omistatud ka Marxile ja Leninile, kuid pole tõestatud, et keegi neist kolmest konkreetselt seda ütles. Ütlus on ilmselt tuletatud Lenini remargist, et suurtele kasumitele orienteeritud kapitalistlid müüksid kaupu isegi sotsialistlikele riikidele, kuigi pikas perspektiivis tugevdab see nende otsest vaenlast.

Viited[muuda]

  1. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 10.
  2. Viktor Suvorov, M-päev: millal algab Teine maailmasõda? (Tallinn: Olion, 1998 (Tallinn: Ühiselu)), lk 63.
  3. Viktor Suvorov, M-päev: millal algab Teine maailmasõda? (Tallinn: Olion, 1998 (Tallinn: Ühiselu)), lk 221.
  4. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 29.
  5. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 274.
  6. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 227.
  7. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 381.
  8. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 228.
  9. Viktor Suvorov, M-päev: millal algab Teine maailmasõda? (Tallinn: Olion, 1998 (Tallinn: Ühiselu)), lk 284.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel