Õnnetus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti



Proosa[muuda]


  • "Kuulake minu arvestust, härra: saatsin härra du Valloni teele kell kaks öösel; härra du Vallonil oli minu ees kaheksa tundi edumaad. Millal ta pärale jõudis?"
"Umbes kella nelja paiku."
"Nagu näete, võitsin ma temalt neli tundi tagasi ja ometi on Porthos vastupidav ratsanik; ta tappis teel kaheksa hobust, kelle korjused ma leidsin. Mina kihutasin viiskümmend ljööd posthobustega, kuid mul on podagra ja neerukivid ja ei tea mis veel. Nii et pingutused mõjuvad mulle tapvalt. Tours'is pidin sadulast maha tulema. Edasi sõitsin tõllas poolsurnuna; katsusin lamada, loksusin vastu tõlla külg- ja tagaseina, kihutasin nelja pöörase hobusega vahetpidamata galopis ja jõudsin kohale, võites Porthoselt neli tundi. Kuid võtke arvesse, et d'Artagnan ei kaalu kolmsada naela nagu Porthos, ja et tal pole podagrat ega neerukive nagu minul. D'Artagnan pole ratsanik, vaid kentaur. Ta lahkus parajasti Be11e-Isle'ilt, kui mina asusin teele Pariisi ja kuigi mul oli tema ees kümme tundi edumaad, jõuab ta kohale kaks tundi pärast mind."
"Kuid võib ju õnnetusi juhtuda."
"Tema jaoks pole õnnetusi olemas." (lk 539)


Vanasõnad[muuda]

  • Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes.
  • Hooletus ees, õnnetus taga.
  • Hooletus ja õnnetus on seltsimehed.
  • Kes kõverust külvab, viletsust lõikab.
  • Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga.
  • Kui õnnetus hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast.
  • Õnn ja õnnetus käivad paaris.
  • Õnnetu, kes vendade ori, vilets, kes õe palgaline.
  • Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile suus.
  • Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi.
  • Õnnetus õpetab.
  • Õnnetuse eest ei saa ära joosta.
  • Ühe õnnetus, teise õnn.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]