Liiv

Erinevad liivad

Averil Burleigh, "Liivaluited" (u 1930)

Liiv on teraline materjal, mis koosneb peentest mineraalsetest osakestest.

Piibel

• Ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks - nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres - ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!
  • Esimene Moosese raamat, peatükk 22, salm 17, ingli tõotus Aabrahamile

• Sina ise aga oled öelnud: Ma teen sulle tõesti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa ära lugeda selle rohkuse pärast!
  • Esimene Moosese raamat, peatükk 32, salm 13, Jaakobi palve

• "Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.

27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk."

• Matteuse evangeelium, peatükk 7, salmid 26-27, mäejutluse lõpp

"Kalevipoeg"

Isa hauasta küsima:
"Kesse liigub peale liiva,
Kesse astub peale haua?
Sõmer kukub silma peale,
Kruusi langeb kulmudele."

• Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevipoeg", III laul

Proosa

• Tare taga, lõuna pool, on puhtast kollasest liivast küngas. Siin oli väikese tüdruku kuningriik, siin, päikesepaistel, möödus tema lapsepõlv. Siin kerkisid unistuste tiivul iga päev üha uued liivast lossid ja mõisad. Kui öösel tilkuski vihmavett ninale, mis sellest! See-eest oli järgmisel päeval ka liiv siduvam, ning lossid, mis ta oma kujutlusvõime järgi ehitas, pidasid kauem vastu.
  • Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 10

• Imelik on, et liivast on saanud järeltulijate sümbol. Kuid vastav kirjakoht piiblist näitab, kui kirglik on soov lõputult paljuneda. Rõhk on siin pigem kvantiteedil kui kvaliteedil.
  • Elias Canetti, "Massid ja võim". Tõlkinud Mati Sirkel. Vagabund 2000, lk 113

• Nagu eremiit kõrbes oli ta liivale kirjutanud, isegi naerdes võimaluse üle, et tuul kord ta kirjale kogunenud liiva laiali ajab, nii et see jälle loetavaks saab. Ja et siis juhtumisi tuleb keegi, kes seda kirja loeb.
  • Karl Ristikivi, "Lohe hambad". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 197

• Muld ja liiv kalmistutel tasuta. (lk 118)
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989

Luule

Igav liiv ja tühi väli,
taevas pilvine;
jõuan tulles metsa äärde,
tuleb nõmmetee.

• Juhan Liiv, "Sügise"

Üle heliseva luiteliiva
keerleb kajakate legendaarne lend.
Üle virvendava, valge liiva
matkan ma, käekõrval väike vend.

• Heiti Talvik, "Legendaarne" (1925) kogust "Palavik" (1934)

Ei riiva mind kõduingel
ka sügava liiva all.
Mu hingetõmbed on pikad,
ma magan kui metall.

• Heiti Talvik, "Magaja" kogust "Kohtupäev" (1937)

Mul ei olnud palju sõpru, liivakuhjast sõber sai;
keset imekitsast aeda silmaring mul küllalt lai.

• Ilmi Kolla, "Mudilasena", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 19

laulev liiv ja soolane valgus
sõrmiti koos siin ots ja algus

said selle elu endale kanda
käid mööda piiri käid mööda randa

laine ees liiv ja laine peal tähed
kust sa kord tulid sinna kord lähed

• Jaan Kaplinski, "Õõtsub mandri ja mere vahel" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967)

kes valetas et igal uksel ees on haak ja riiv
kes valetas ei teada saa kõik mattis ajuliiv

liiv mattis pidas jutluse ja puhkab väsimust
poollämbund liivalõvi pääs on kümme küsimust

• Juhan Viiding, "*** mu lemmikaastaaeg on öö mu lemmiklill on lill" kogus "Detsember" (1971), lk 18