Metall

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pedro Alexandrino Borges, "Banaanid ja metall" (u 1900).
  • Kui inimene inimesega rahujalal elab, eks ole siis raskeimgi metall ta käes sulest mitu korda kergem. Ta võtab välja oma kukru, ja seda muretult kõrgel hoides vaatab ringi, nagu otsiks ta kedagi, kellega seda jagada. (lk 7)
    • Laurence Sterne, "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia", tlk Helga Kross, 1972
  • Ahoi, Tashtego, Queequeg ja Daggoo, vastake, te paganad: kas annate mulle nii palju verd, et see need terad ära kataks? Hüüdis ta [Ahab] harpuuni pea kohale tõstes. Mustade peade bukett noogutas: "Jah!" Paganate ihusse tehti kolm lõiget, misjärel Valgele Vaalale määratud harpuuniotsik ära karastati. "Ego non baptizo te in nomine patris, sed in nomine diaboli!" üürgas Ahab meeletuna, kui kurjaendeline metall särinal ristimisverd õgis. (lk 524)
  • Juudid ja lombardlased on juba ammu leidnud kõige parema viisi kullategemiseks, ütles ta [krahv Drachenheim]. Ei ole paremat viisi, kui lasta seda teiste kukrust oma kukrusse voolata. Aga ma ei usu, et see kellegi õnnelikuks teeb, kui tal on kogu maailma kuld ja kalliskivid. Inimest ei tee õnnelikuks mitte elutu metall, vaid elav inimene. (lk 161)


Sa tulid siia kurja tähe all,
et palju ihata ning surra seegis,
kuid sinu veres helendav metall
ei sula kannatuste mustas leegis.


Ei riiva mind kõduingel
ka sügava liiva all.
Mu hingetõmbed on pikad,
ma magan kui metall.

  • Heiti Talvik, "Magaja" kogust "Kohtupäev" (1937)
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel