Harakas

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Noor harakas
Francisco de Goya, "Don Manuel Osorio Manrique de Zuñiga portree" (u 1788)
Rubens Peale, "Harakas kooki söömas" (1865)

Harakas (Pica pica) on linnuliik vareslaste sugukonnast haraka perekonnast.


Proosa[muuda]

  • [D'Artagnan ja Athos] "Noh, jumalaga siis, mu armsaim ja parim sõber."
"Pigemini küll nägemiseni, sest ma ei saa siiamaani aru, miks te ometi ei asu elama minu juurde Blois'sse. Te olete ju nüüd vaba, te olete ju nüüd rikas. Kui sooviksite, ostaksin teile ilusa mõisa Chiverny või Bracieux' ümbruses. Siis oleksid teil maailma kõige ilusamad metsad, mis puutuvad kokku Chambord'i laantega. Ja lisaks suurepärased rabad. Teie, kes te armastate jahti, armas sõber, ja kes te tahes-tahtmata olete poeet, leiate seal faasaneid, rookanu ja rägaparte, kõnelemata päikeseloojanguist ja paadisõitudest, mis Nimrodis ja Apollos endas kadedust võiksid äratada. Kuni ostuni elaksite La Fère'is ja me käiksime viinamägedel harakaid laskmas, nagu tegi kuningas Louis XIII. See on meiesugustele vanakestele sobiv mõistlik meelelahutus."


  • Harakas laskus sealsamas lähedal kasvavale sarapuupõõsale ja hakkas uudishimulikult naksitrallide poole vahtima. Siis kädistas ta veel korra, sedapuhku juba pisut vaiksemalt. Naksitrallid ei liigahtanudki. Ja harakas sarapuuoksal püsis nüüd samuti täiesti vakka. Ta ei pööranud silmi enam hetkekski naksitrallidelt kõrvale. Ahne pilguga vahtis ta kuldseid aurahasid, mis naksitrallide rinnal heleda suvepäikese kiirtes hiilgasid. (lk 105)
  • Kaua aega valitses rõhuv vaikus. Ning selles rõhuvas vaikuses mõtlesid Kingpool, Muhv ja Sammalhabe kõik ühte ja sedasama: kes võis küll olla too jultunud varas, kes Kingpoole uinaku ajal tema auraha alatult rinnast lahti tõmbas ja minema viis?
Otsekui vastuseks neile murelikele mõtetele kostis eemalt sarapuupõõsa otsast korraga haraka kädistamist. Kõik kolm naksitralli vaatasid ühekorraga sinnapoole.
"Harakas!" hüüatas Kingpool vihaselt. "Uskuge mind, see on haraka töö!"
Sammalhabe ei pööranud enam pilku harakalt kõrvale. Juba noorusest peale oli ta lindude käitumist alati kõige suurema huviga jälginud ja õppinud selle põhjal nii mõndagi ära arvama. Näiteks oskas ta pääsukeste lendamislaadi järgi eksimatult ennustada järgmise päeva ilma, aga see, kuidas varesed puulatvade kohal kraaksusid, ütles talle otsekohe, kas metsas on ringi liikumas rebane või jahimees. Muidugi polnud ka harakate hingeelu Sammalhabemele päriselt võõras. Ta teadis suurepäraselt, et vargus on harakate maailmas võrdlemisi laialt levinud ja et harakatel on eriline nõrkus mitmesuguste läikivate esemete vastu. Samuti mõistis ta harakate häälitsemis- ja lendamisviisi põhjal teinekord küllaltki teravmeelseid järeldusi teha. (lk 112)

Luule[muuda]

VII
Tuli kokku külalisi
karwaseid ja sulelisi –
lendas wares, harakas,
kull ja kaaren nupukas;
...
X
Karu imes mesijooki
jänes rüüpas õllejooki,
wares mune krõbistas,
harak sülti lobistas.
...
XVIII
Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.

Vanasõnad[muuda]

  • Harakas alati sea seljas, ei näe keegi; hunt korra karjas, kõik karjuvad.
  • Harakas ei sünni varesega paari.
  • Harva harak sea seljas, vana vares igapäev.
  • Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub.
  • Vares varesega, harakas harakaga.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel