Rita Dahl
Rita Dahl (sündinud 23. novembril 1971) on soome luuletaja. Eesti keeles on ilmunud valimik tema luuletusi Elo Viidingu tõlkes.
"Aja süda"[muuda]
Tsitaadid väljaandest: Rita Dahl, "Aja süda". Tõlkinud Elo Viiding. EKSA, 2020, Ninniku Raamatukogu 15. number.
Kui teaksid, mis tunne on
igatseda maailma loonu
hingust, sündida valgusse
valgusest, tuleksid küll
mu juure.
- "Richard Strauss (1864-1949), Cäcilie op. 27/2", lk 19
- "Kui oleksid vähemalt", lk 29
Jutt ei lõpe kunagi, sädistav püüd ühineda keelte abil, mis oma
kõnelejaid ei tunne, või kõnelejate kaudu, kes veel ei tunne oma keelt, selle
dimensioone. Monotoonritsikas jätkab ka siis, kui kõik teised
on teab millele alistunud.
- "San Felipe Del Agua õhtu", lk 31
omapärasest teismelisest saab omapärane täiskasvanu, Dostojevski ja Elioti
tuhinas areneb eetiline ja moraalne tundlikkus, sotsiaalne õiglustunne,
noorus on vanaduse õpituba, selle kohta ei anta mingit diplomit, jäävad
vaid valusad põletusmärgid keha õnnaldesse, neist päevist ja öist, mida
võinuks ka teisiti veeta, igaveseks kadunud, alati siinsamas
- "Perekond, võimas tammepuu. Vanem tütar", lk 55
Siin taluõuel laua ääres ununevad maised kannatused ja alpused.
Kirjastaja kannab hästi hoolt kirjaniku maiste vajaduste eest. WSOY
maksab iga kuu korrapäraselt tasu. Sarkia võib kohalikku pagariärisse
sisse astuda ja valida mõne tassikoogi oma lemmikute seast.
Vähe usutav, et ta Sysmä elanikega energiliselt lävima hakkaks,
kuid üksindus võib ka võimatu võimalikuks teha.
Teda jõllitatakse alati nagu smokingis harakat üksiku
maja õuel. Aga ta ei varasta lauahõbedat ega üldse midagi.
Võib-olla loodab, et varastatakse ta ise, et seda teeb mõni tema
jaoks tahtis isik. Nii saaks ta end inimolendina teostada. Tekstide
osas on ta täiesti isemajandav, aga toidukapp on tühi.
Kui tema küünal on vaka all, purjetavad luuletused Veneetsia
kanalitel ja Normandia veiniistandustes.
- "Kaarlo Sarkia", lk 57
Aja süda on tehtud matkasaapa all purustatud poolkuu-kujulisist
lehist, kortsus ja käkras paberkuulidest, rohelises öös kõnelevatest
puutüvedest, puuduvast oavarrest, juppidest ja Jackist, piinavast ihast
taeva poole kõnelevate koolibride järele; kõigest sellest ja paljust
muust ongi tehtud aja süda. Aja süda kõneleb vaid võhikuile, sest
teadjail pole mahti seda kuulata.
- "El corazón del tiempo", lk 61
Keskenduge numbriklahvidele või e-panga toiminguile.
Rääkige oma mure meile ära ja meie vastame. Kas king
on liiga väike või lihas liiga suur? Usaldage meid, meie
toome elu teile koju kätte. Leiame kindlasti kõiki pooli
rahuldava lahenduse. Pange siia oma allkiri ja elu tuuakse
teie ukse taha paari-kolme päeva pärast
- "Keskenduge numbriklahvidele", lk 77
Inimesel ei ole hea üksi olla. Tugiisik käib regulaarselt vaatamas
ja aitamas. Ta tuleb juttu ajama. Seepärast tahangi julgustada
teid kõiki elust rõõmu tundma. Aga kui kogemusi pole, ei tasu
minna üksipäini loodust trotsima. Ta arvab, et häda pole midagi,
kui ma ainult ennast purju ei jooks. Kõik ei armasta inimesi
Mõni voodi- ja kallisõber oleks siiski hea. Aga ööelu müdinast
seesugust naljalt ei leia. Piibel on oma olemuselt teade: tore on olla
sõbra juures. Elu ise paneb inimesed kokku. Siiski, ära jäta oma
venda liivahiirega kahekesi. Mõnikord võib sõprus muutuda
armastuseks. Hüpnoositeraapia võiks olla hea lähtekoht, kuidas abi
saada, kuigi algul võib ette tulla vabu päevi. Igaüks võib soovi korral
ka pesta ja ise riidesse panna.
- "Inimesel ei ole hea olla üksi", lk 89
Viimaks on aeg kriitika kuningvesi,
igavene ihhu söövitatud kiri. Olen tihti
üliteadlik sellest, mille üle naerdakse,
ning valvan oma naeru kaunis hoolikalt:
kui see on saavutatud, kannab naer
tunnete taaka. Ehk saabub kord veel
lihtsakoeliste aforismide aeg.
Ehk loeb veel keegi aforisme ja
riputab ajud varna.
/---/
Maailma olemust afišeeritakse
luuletuse või pamfleti kujul, oma
aja lapsed vajavad värskendamist
ja naasmist aforismide aadli sekka.
Kui lõigatakse vilja, on aeg
nautida viljasaaki. Kasu neist
küll pole, kuid rahvas
jaguneb ikka teatmeteoste, luuletuste,
novellide ja aforismide tarbijaiks.
/---/
Kuidas saaks tõelisust paremini väljendada?
Kuidas tõelisust üldse väljendada saaks?
Mis on tõelisus ja mis ettekujutus?
Kas võib olla nii, et tõelisust polegi, ja
meie aja suurim mõtleja on härra Matti Nykänen
ja tal on terve trobikond jälgijaid?
Usun, et teenisin tunnustuse kõva tööga ära.
Kuidas aforismi ära tunda? See on
rahulik ja mõnus konto, naise ja mehe
krediidiga armastus, tervendav haav,
millest armi ei jäägi. Iseenesest
küllaltki sitke vastane.
/---/
Ehk siiski on saabunud asjaliku surijapõetamise aeg, ja aforism
ei hooli enam oma väljanägemisest.
Ehk on riik algatanud ametlikke aforismide lugemisi
ja vestlusringe. Kui saadad kallimale
aforismi, salvestame sinu kohta järgmised
andmed. Ta tunnistab end aforismide
ja mõtteterade sõbraks. Ükskord algab aeg,
mil vahetame oma kesti topeltkiirusel.
/---/
- "Aforismide aeg on möödas", lk 91-101
Põrgu ei olegi see, et ei pääse
edasi, et ollakse kinni köögi-
laua ja töökoha ukse vahel,
vaid see, et nägu on kukkunud
kuhugi tundmatusse kohta,
mask on maha jätnud oma kandja.
- "Põrgu", lk 117
Pankuri pea laskis pöörase hooga liumäest alla.
Mida selle vastu ikka teha.
Alles nüüd hakati selgitama gaasilekke põhjust.
Tuli mõelda kindlustuse peale.
Tõusis mõõdukalt
Jäi kurb meel.
Lipuvarda langemisele järgnes pisarakeskuse üleujutus.
Et õnnetust unustada, loeb ta neidki pealkirju.
Rahvapärimus päevalehtede pealkirjades.
Tõmbasin vardasse täiesti värvitu lipu.
Minu teguviis äratas imestust, aga töökoht anti kohe tagasi.
Olin oma kahe jalaga palju kaugemale jõudnud kui ühe peaga.
- "Pank lamab tänaval", lk 131
Szymborskat lehitsedes tundus, et ainult see, kes oskab kõrvutada
pisikest vee tilka Gangese või Niiluse sügava vooluga, on selle sees.
Ning ükski veetilk ei liigahta, kui ta seda sulepeaga hellalt ei liiguta.
"Kirjutamise rõõm. Põlistamise võimalus. Sureliku käe kättemaks."
Milline vägi õrnas looklevas liikumises poorsel pinnal!
- "Kustutatud tuledega buss roomab" V, lk 135